Tallinna peaarhitekt ja linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Endrik Mänd usub, et eestlased on buumiaegsetest vigadest õppinud, ja märgib, et oleme planeerimiskultuuris lõunanaabritest sammukese ees, kuid ei adu avaliku huvi sisulist tähendust planeerimisprotsessi osana.
«Eks me edene nii majanduslikult kui ka planeerimiskultuuri poolest. Lõunanaabritest oleme sammu võrra eespool. Kinnisvara planeerimisest oleme teatud mõttes murdmas osalusplaneerimise poole,» loetleb Mänd ja toob seda kinnitavaks näiteks Tallinna uue ehitusmääruse.
Ehitusmäärust muudeti mullu novembris jõustumisega. Varasemaga võrreldes muudeti seda kahes suunas - eskiisimenetluse kaotamise ja avalikkuse kaasamisega projekti koostamise varajasse algusesse.
«Sageli kippus olema niimoodi, et eskiis ja planeering oli kokku lepitud ja alles siis jõudis asi avalikkuseni. Lootus on, et nüüd, kui avalikkus saab varem kaasa lüüa, siis vaidlus hilisemas planeerimisjärgus jääb väiksemaks,» loodab Mänd.
Kahtlemata nendib Mänd, et inimestel on linnaruumis toimuvate muutuste vastu varasemast suurem huvi ning seda väljendades on nad ka häälekamad.
Planeeringuid puudutav on senisest kättesaadavam
«Siin on mitmeid põhjuseid - ühest küljest soodustab seda see, et planeeringuid tutvustatakse aktiivsemalt kui 10 aastat tagasi ja juurdepääs planeeringutele on võimaluseks oma huvi näidata. Teisest küljest on häälekamates ka usk, et ehk selle tulemusel suudetakse midagi muuta, kui oma huvi üles näidata,» loetles Mänd.
Peaarhitekt nendib, et linnavalitsuses on töös planeeringud, kus on käsil suured vaidlused, kus on nii poolt kui vastu argumente esitatud, mille planeerimisprotsessi on sekkunud seltsid. Mõnede nende puhul usub Mänd, et kogukonna poolt vaadatuna võib arvata, justkui linn vähe nende seisukohtadega arvestaks.
Planeeringute keerulisus nõuab kompromisse
«Silmas tuleb pidada seda, et planeeringud on suhteliselt pikka aega menetluses olnud ja juba varasemalt on nende puhul mitmeid otsuseid langetatud. Neid protsesse tagasi nulli viia oleks kruntide omanikke ja linna halduskoormust silmas pidades ebaproportsionaalne,» kommenteeris Mänd.
Teisest küljest rõhutab Mänd, et läbirääkimist vajaks ka see, mis on tegelikult avalik huvi ja mis erahuvi. «Inimesed ei anna endale aru, et kui nad kritiseerivad mingeid projekteerimisi, siis ei ole nende seisukoht veel avalik huvi. See võib näidata nende eelistusi. Sellisel juhul see lootus, et kaalukauss nende kasuks langeb, ei pruugi olla nii suur.»
Mänd lisab, et oluline on see, et debatid toimuvad ning saavad ajakirjandusest kajastust. Ka avaldas Mänd lootust, et tulevik toob hea planeerimistava juurde ka selle, et projektid ei jõuaks nii sageli nagu täna kohtusse. «Võib-olla mõned otsused lähevad liiga kergekäeliselt kohtusse. Aga jällegi - eks me ole arenev ühiskond ka selles valdkonnas,» tunnistas Mänd.