Reaali erakool sai koolitusloa

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HTM: erakool ei saa olla munitsipaalkooli pikendus.
HTM: erakool ei saa olla munitsipaalkooli pikendus. Foto: Toomas Huik

Haridus- ja teadusministeeriumi koolituslubade komisjon otsustas tänasel erakorralisel istungil rahuldada RK Hariduse MTÜ (avalikkuses tuntud kui Reaali erakool või Kesklinna reaalkool) koolitusloa taotluse.

Kooli loojad on kõik seadusest tulenevad formaalsed tingimused täitnud ja õiguslik alus koolitusloa andmata jätmiseks puudub, teatas ministeerium.

Ometigi osutavad ministeeriumi hinnangul kooli loomise asjaolud ja viis põhihariduse tasuliseks muutumise ohule, kui selline praktika levib. Koolitusloa allkirjastanud minister Jaak Aaviksoo sõnul näitab nii avalik debatt kui ka partnerite pöördumised, et teema on tunduvalt laiem ning olulisem ühest koolitusloast.

«Küsimus on selles, millises suunas soovime oma põhiharidust arendada,» ütles minister. «Eesti tugeva põhihariduse vundament on olnud ühtluskooli põhimõte ja tasuta põhiharidus. Ülemaailmses võrdluses paistame silma oma põhikooli ühtlase tugevuse poolest, mis ei sõltu lapsevanemate rahakotist.»

«Seetõttu pole mõistlik, et riigi otsustuspädevus koolitusloa andmisel piirdub ainult dokumentide formaalse kontrollimisega, mistõttu seame eesmärgiks, et sügisel arutab riigikogu erakooliseaduse muutmisel ka seda küsimust,» lisas minister Jaak Aaviksoo.

Ministeeriumi ülesanne on vaadata Eesti haridust ning koolivõrku tervikuna, samuti hinnata kehtiva õigusruumi mõjusid meie hariduse ja koolivõrgu arengule.

Seetõttu loodab ministeerium, et Tallinna linn pöörab kõnealuse juhtumi valguses tähelepanu kitsaskohtadele oma hariduskorralduses, mis olid ka Reaalkooli kaubamärgi toel loodud tasulise erakooli loomise üheks põhjuseks.

Ministeerium osutab negatiivsete tendentside süvenemisele suurt tähelepanu. Vajadusel tuleb sekkuda õiguskorralduse kaudu, kuigi sarnast olukorda saaks mõistliku koolikorralduse kaudu vältida just kooli pidaja, kohalik omavalitsus.

Eesti haridus- ja poliitiline eliit peab leidma vastuse küsimustele, kuidas vältida hariduslõhede laienemist, ning sellele, et hea haridus ei muutuks tasulise hariduse sünonüümiks.

Väikese rahvaarvu juures, kus iga laps on väärtus, peame hoidma oma rahvusvaheliselt hinnatud tugevat põhiharidust ning astuma vastu stsenaariumile, kus juurdepääs kvaliteetsele ja hea mainega põhiharidusele hakkaks sõltuma lapsevanema rahakotist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles