Lagedil elav ja Tallinna kesklinnas töötav keskkonnaministeeriumi IT-mees lükkab oma vingelt tuunitud metallikvärvi hõbedase Pobeda igal õhul vooluvõrku, et järgmisel päeval saaks jälle 70-80 kilomeetrit sõita.
Loodushoidlik IT-mees vurab ringi elektri-Pobedaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi IT-peaspetsialist Meelis Merilo sai 9. augustil autoregistrikeskusest kätte oma elektriauto tehnilise passi. Sõiduk oli juba kuu aega varem sõitmiseks valmis, kuid umbusklikud ametnikud tahtsid päris kindlad olla, kas niisugune auto ikka võib ohutult liikluses osaleda.
Seetõttu pidi Merilo oma Pobedat ka trammipargi asjatundajatele näitama. Sealt sai ta vastuse, et auto elektrisüsteemid vastavad nõuetele ning niisuguse masinaga võib tänavatel ja maanteedel liigelda küll. Nüüd on mees oma imemasinaga juba ligi 2000 kilomeetrit maha sõitnud.
Merilo näitas oma Pobeda tehnilist passi, kus mootori tüübi kohal seisab märge «elekter» ning töömahu kohal pole midagi kirjutatud. Mees ütles, et kohustuslik liikluskindlustus on tal ka üpris väike, sest mootori võimsus jääb alla 20 kilovati.
Jahmatama pani see, kui Merilo hakkas oma Pobedaga kohalt liikuma. Ei mingit müra! Kui ta aga natuke kiirendas, tegi auto trolli häält. Ikkagi elektrimootor.
Teine üllatav tähelepanek oli see, et autol pole heitgaaside väljalasketoru ehk «sumpsi». Aga seda pole ju ka vaja, kui sõiduk mootorikütust ei põleta ja mingeid heitmeid õhku ei paiska.
Esimene elektriauto
«Minu Pobeda peaks olema Eestis esimene puhtalt elektriauto,» ütles Merilo. «Tahangi selle ettevõtmisega teistele eeskuju näidata, sest niisugune auto ei tekita linnas mingi saastet ja on seega tõeliselt keskkonnasõbralik.»
Merilo läheb täna linnavalitsuse transpordiametisse oma autole tasuta parkimisluba nõudma, sest teatavasti on hübriid- ja elektriautodele selline eesõigus ette nähtud.
Päikese käes sätendava elektriauto omanik kinnitas Postimehele, et kunagine Nõukogude Liidu üks esindusautosid Pobeda on talle juba lapsest saati meeldinud. Mehe unistus täitus 2000. aastal, kui ta selle sõiduki endale ostis ja hakkas kohe otsima võimalusi vana auto taastada. Põhimõtteliselt rohelise maailmavaatega Merilol tekkis siis idee, et võiks Pobeda kordategemise käigus selle hoopis elektriautoks ümber ehitada.
«Keskkonnasõbraliku transpordi peale olen juba ammu mõelnud, kuid varem ei ole lihtsalt olnud majanduslikke võimalusi ideed teoks teha,» ütles Merilo. 2004. aastal said asjad niikaugele, et algas Pobeda elektriautoks ümberehitamine. Elektroonikat ja arvutiasjandust õppinud Merilo uuris pool aastat, kuidas oleks kõige mõistlikum ideed teoks teha.
Esimene mõte oli, et paneks auto käima alalisvoolul, sest see tundus odavam olevat, kuid viimasel hetkel mõtles mees ringi ja otsustas siiski vahelduvvoolu kasuks. See tähendab, et autot tuleb laadida samamoodi nagu mobiiltelefoni lükkad juhtme pistikusse, ootad 8-9 tundi ning aparaat on jälle kasutamisvalmis. Pobeda akude ühekordne laadimine tähendab Merilole 10-15-krooni suuremat elektriarvet. Võrdluseks olgu öeldud, et sama raha eest saab praegu osta umbes liitri bensiini.
«Öine elekter on päevasest odavam, seepärast ongi kasulik just igal õhtul auto laadima panna,» selgitas Merilo. «Pealegi on öösiti voolutarbimine nagunii väike ning auto laadimine ei tekita mingit ülekoormust. Elektriautode üks eelis ongi selles, et need ei nõua lisakulutusi infrastruktuurile.»
Merilo sõnul saab ühe laadimisega sõita 70-80 kilomeetrit. Võib ju ka 100 kilomeetrit välja pingutada, kuid siis saavad pliiakud päris tühjaks ja see ei mõju neile kõige paremini. Võimalus on muidugi autole võimsam aku osta, kuid see läheb liiga kalliks ega tasu ära.
Linnas liikumiseks on aga elektriauto igati tänuväärne sõiduriist. Maanteel tasub arendada kiirust 75-80 kilomeetrit tunnis. Muidugi saab sõita ka kuni 120ga, kuid siis tühjenevad akud väga kiiresti.
Odav pidada
Võrreldes bensiini või diislikütusega sõitvate autodega on elektrisõiduki ülalpidamine Merilo sõnul vähemalt poole odavam. Elektrikulu tuleb kilomeetri peale 15 senti, aku ja kõik muud kulud sellele otsa liites kujuneb kilomeetrihinnaks 65-70 senti. Praegusi mootorikütuse hindasid silmas pidades tähendab see ligi kahekordset kokkuhoidu.
«Igal juhul peaks minu elektriautoga sõitmine olema umbes poole odavam väikese Honda Civicuga liiklemisest,» kommenteeris Merilo. Ta lisas, et ühe 560 kilo kaaluva akukomplektiga saab sõita umbes 50 000 kilomeetrit. Akud asuvad nii 40 kilo kaaluva mootori juures, pagasiruumis kui ka tagumise istme all.
Auto üks häda on aga selles, et talvel sellega sõita ei saa, sest juba viie külmakraadi juures väheneb akude mahtuvus poole võrra, mistõttu peaks neid paar korda päevas laadima.
Merilo nentis, et vanast ja raske kerega Pobedast ei ole kõige parem elektriautot ehitada. Kui võtta selleks mõni moodsam liiklusvahend, saab kindlasti odavamalt läbi, usub ta.
Pobeda elektriautoks sättimisel maksis vaid elektriosa umbes
120 000 krooni. Paljud elektroonilised lahendused tegi Merilo ise ning tuunimisel kasutas ühe tuntuma vanade autode uuendaja Mati Leivategija teeneid.
Merilo sõnul on juba mitu inimest asja vastu huvi tundnud ning tahavad samuti elektriauto ehitamise ette võtta.
Elektri-Pobeda
Vana Pobeda tuunitud kere.
Elektrimootori nominaalvõimsus 18 kW
Akukomplekti kaal 560 kg
Ühe täislaadimise aeg 8-9 tundi
Ühe laadimisega saab sõita kuni 100 km, soovitatav 70-80 km
Soovitatav kiirus maanteel 75-80 km/h, maksimaalselt 90-100 km/h
Allikas: Meelis Merilo