Mitusada inimest on linna toel töö leidnud

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reet Nigul (vasakul) ja Airi Piperal alustasid TEA Kirjastuses tööd telefonimüüjatena sotsiaalsetel töökohtadel, täna töötavad mõlemad ettevõttes põhikohaga.
Reet Nigul (vasakul) ja Airi Piperal alustasid TEA Kirjastuses tööd telefonimüüjatena sotsiaalsetel töökohtadel, täna töötavad mõlemad ettevõttes põhikohaga. Foto: Peeter Langovits.

Enne valimisi lubas Keskerakond luua Tallinnas 5000 uut töökohta, poole aastaga on linn aidanud tööd leida umbes 1900 inimesel.


Sealhulgas on üle 500 reisisaatja koha ning 189 alustava ettevõtluse toetuse abil loodud töökohta. Samuti on linn toetanud enam kui saja uue töökoha loomist eraettevõtetes. Veel on tehtud positiivne rahastamisotsus 206 uue sotsiaalse töökoha loomiseks erasektoris.

Viimasel juhul on tegemist töökohtadega, kuhu võetakse tööle inimesed, kes on töötuna arvele võetud ning kes on vähemalt ühe aasta Tallinna elanikud olnud. «Nende töökohtade puhul maksab linn töötasust kaks kolmandikku, kuid mitte rohkem kui 4350 krooni ehk miinimumpalga suuruse. Ühe kolmandiku peab sellele lisama ettevõtja. Linn katab enda poolt tasutud kahe kolmandiku ulatuses ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu,» rääkis Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste.

Sellistele töökohtadele võetakse inimesed tööle minimaalselt kuueks, maksimaalselt kaheteistkümneks kuuks ning nendega sõlmitakse tähtajaline tööleping. 20 ettevõttes on tänaseks loodud 141 niisugust töökohta. Teniste sõnul jälgib linn ka seda, kas ettevõte võtab pärast sotsiaalsetel töökohtadel töötanud inimesed pärast tähtajalise lepingu lõppu ka alalisele tööle. Tublimate töötajate puhul seda ka tehakse.

OÜ Kesklinna Pargid juhatuse liikme Silver Kallase sõnul nende ettevõttes hetkel ühtegi sotsiaalset töökohta pole, sest praegu pole selleks vajadust. «Sügisel, kui toimus lehtede riisumine ja vedu, oli meil töökäsi juurde vaja ja need töötajad kulusid marjaks ära,» rääkis ta. Ühe sotsiaalsel töökohal töötanud inimesega sõlmiti hiljem tähtajatu tööleping ning ta töötab nüüd seal põhikohaga.

Tänavapuhastusega tegeleval Jaaksoni Linnahooldusel on linnaga leping 11 sotsiaalse töökoha loomiseks. Neist on praegu täidetud üheksa või kümme. Ettevõtte juht Urmas Teeorg ütles, et üldiselt käivad sotsiaalsetele töökohtadele võetud inimesed kohusetundlikult tööl ja on ennast poole aasta jooksul heast küljest näidanud. Praegu on nende tööks põhiliselt lumerookimine bussipeatustes ja teistes sellistes kohtades, kus tuleb käsitsi tööd teha.

Kümme sotsiaalset töökohta on loonud ka TEA Kirjastus, mis on linna toetuse abil laiendanud oma müügiosakonda. Firma personalijuhi Kaia Savisto sõnul on mitu inimest sel teel tänaseks nende juures endale alalise töökoha leidnud ning nendega ollakse väga rahul. «Kuna need töökohad on meil planeeritud ja inimesi on igal juhul vaja, siis oleme sõlminud tähtajatud töölepingud. Müügitöö ei ole lihtne töö ja need, kellele see ei sobi, lähevad tavaliselt ise minema,» rääkis Savisto.

Töötute seast pole tema sõnul töötajaid siiski lihtne leida, sest TEA Kirjastuse telefonimüüjaks saamise eelduseks on hea eesti keele oskus ja suhtlemisoskus ning neid omadusi pole sugugi igal töötul.

TEA Kirjastus ongi ligi 20 ettevõtte seast ainus, kus sotsiaalsetel töökohtadel müügitööd tehakse. Enamasti on tegemist hooldus- ja koristustööde või klienditeenindusega. Jäätmekäitlusfirma Veolia Keskkonnateenused aga saab linnalt toetust sotsiaalsete töökohtade loomiseks kuuele võlgade sissenõudjale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles