Bergengrueni looming kui baltisaksa entsüklopeedia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VIIRE VILLANDI
Kolmapäeval pidas Saksa Kultuuriinstituudi, Tallinna Linnaarhiivi ja Baltisaksa Kultuuri Seltsi ühiskoosolekul ettekande tuntud baltisaksa kirjanikust Werner Bergengruenist tema Münchenis elav germanistist tütar N. Luise Hackelsberger.
Riias sündinud Werner Bergengruen (1892-1964) on üks kuulsamaid baltisaksa päritolu kirjanikke. Kuulsa sõnameistri paljude teoste tegevustik areneb Baltikumis, osalt otseselt Tallinnas.
Eestis on Bergengruen tuntud eelkõige 1996. aastal «Loomingu Raamatukogus» ilmunud novellivalimiku «Surm Tallinnas» («Der Tod von Reval») põhjal, mille aluseks on Tallinna ajaloost kõnelevad anekdootlikud müüdid.
Bergengrueni Münchenis elav germanistikadoktorist tütar N. Luise Hackelsberger tutvustas ligi paarikümnele kesksuvest hoolimata linnaarhiivi keskaegsesse maalitud talalaega saali kokku tulnule oma isa elu ja loomingut, pöörates eriti tähelepanu kirjaniku seotusele Baltimaadega. «Tema silmis moodustasid Eesti ja Läti ühise Baltikumi, ühe kodumaa,» selgitas Hackelsberger.
Seetõttu pole imeks panna, et Bergengrueni loomingus on tegevus viidud sageli just Baltikumi ruumi, maadele, mida ta pidas omamoodi imeliseks, aga mille eluolus tema satiiriline pilk tabas palju koomilist.
Noorena Riiast lahkunud Bergengruen on elanud Saksamaal, Shveitsis ja Itaalias. Tema viimane kodupaik oli vanamoodne Saksa väikelinn Baden-Baden.
«Kuigi kirjaniku ajalooõpingud jäid poolikuks, olid tema ajaloohuvi tõsine ja teadmised sügavad,» ütles «Postimehele» Hackelsberger. Samas polnud tema ajalookäsitlus kuiv akadeemiline uurimus, vaid inimesekeskne ja loov, tema ajaloonägemises oli palju groteskset ja seetõttu ajatut.
Baltisaksa Kultuuri Seltsi Eestis esinaine Sirje Kivimäe nimetas Bergengrueni loomingut omalaadseks baltisaksa entsüklopeediaks, millest saab väga hea ettekujutuse selle rahvusgrupi ajaloost ja tavadest. Bergengrueni võib seetõttu pidada suureks nii baltisaksa kui euroopa kirjanikuna.