Korteriühistute juhid käisid möödunud nädalal aset leidnud energiasäästunädala raames tutvumas terviklikult renoveeritud majadega. Tallinnas rääkis teiste seas oma kogemustest Õilme 5 elamu korteriühistu esimees Tiia Lauring.
Ühistujuhid õppisid energiasäästu
19. november 2013, 00:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema hallatav maja asub miljööväärtuslikul alal Veerenni tänava ja Siselinna kalmistu vahel. 1930. aastatel ehitatud maja oli algselt krohvitud, kuigi projekt nägi ette laudisega kaetud seinad. Maja esimesel korrusel oli omaniku korter, kust viis eraldi uks otse tagaaeda. Maja teisel korrusel oli neli korterit ja päris katuse all veel kaks kööktuba.
«Õigusjärgsel omanikul järglasi polnud ja tagastamistaotlust ei esitatud ning elanikud said oma korterid erastada,» rääkis Lauring, kes sattus sinna Õismäelt mõne aasta eest just sel ajal, kui senine ühistu esimees tahtis oma ameti maha panna. Kui uus inimene tuli majja, siis öeldi, et talle peaks see sobima.
«Ma mõtlesin, et mis see siis ikka on. Iga kuu seitse üüriarvet välja kirjutada ja mõni arve maksta. Nüüd ma olen muidugi targem, aga tuleb edasi teha,» muigas Lauring.
Ühistu proovis juba 2006. aastal maja renoveerima hakata. Telliti esimene uuring maja tehnilise seisukorra kohta, aga tollal oli pangalaenu saamisega raskusi. Ühistul oli pisut raha korjatud ja esimese asjana taheti ära parandada läbi jooksev katus. Aga pangalaenu ühistu tookord ei saanudki.
«Alustasime ühel koosolekul jaanuaris 2010. Mina arvasin, et sügiseks on majal uus katus peal. Aprilliks oli projekteerija leitud, aga lubade saamisega takerdusime pisut ja valmis saime alles 2011. aasta septembris. Ehitusloa saime novembris 2010, aga vastu talve ei tahtnud tegema hakata. Alustasime 2011. aasta mais ja septembris lõpetasime,» meenutas Lauring.
Maha võeti ka seinu katnud krohv, fassaad soojustati villa ja tuuletõkkega ja peale pandi projektijärgne laudis. Soojustust lubati panna ainult 50 cm. Trepikoja eend pidi alles jääma. «Aga eks ta natuke ikka soojemaks läks,» arvas ühistu esimees. Katuse remondi käigus tuli paar sarikat juurde panna, sest vene ajal oli neid millegipärast vähem pandud.
Ühistu omafinantseering oli peaaegu 17 000 eurot. Sellele lisaks võeti 45 000 laenu 20 aastaks. Praegu maksame 1,34 eurot ruutmeetri pealt kuus. Natuke jääb avariiremondi jaoks ka raha, aga seda on hästi vähe,» ütles Lauring.