Robootikakooli poisid näitasid robotite linnasõitu ja sumomatši

Tallinna Kesklinna põhikooli ruumides tegutsev Reaali robotistuudio Robootika.com, mis ühendab erinevate pealinna koolide õpilasi, valiti Eesti parimaks robootikakooliks.

Riiulil klassitoa seinal võib näha mitmeid auhindu, karikaid nii kodu- kui välismaistelt võistlustelt. Suurim karikas pärineb viimaselt võistluselt RoboMiku Lahing, kust toodi koju uhke tiitel – Eesti Parim Robootikakool 2014. See rändkarikas seisab riiulil aukohal juba teist korda, esimest korda võideti tiitel 2012. aastal. Noorrobootikud märgivad rahulolevalt, et karikas jõudis koju tagasi.

Robootikaringi kasvandikud, 4.–11. klassi noormehed istuvad laudade taga ning igaüks nokitseb oma roboti kallal. Aga kus on tüdrukud? Juhendaja Leivo Sepp, kes juhendab ringi juba viiendat aastat, ütleb, et neiud käivad vahel katsetamas, kuid püsima jäävad poisid.

Uhkusega presenteerivad nad oma kätetööd, mis parima robootikakooli auhinnakarika tõi. Läbida tuli neli osavõistlust – joonejärgimine, linnaläbimine, sumomatš ja koostada robotiplatvormile programmeeritud animatsioon. Roboti eesmärk on sõita mööda tänavat, peatuda valgusfoori ees ja oodata rohelist tuld, seejärel liikuda ringteel ning valida sobiv mahasõidurada – pea- või kõrvaltänav. Peateel tuleb peatuda kiirsöögirestoranis, kõrvaltänaval peateel liikujale teed anda. Poiste robot on aga programmeeritud rada kiiresti läbima, seega jõuab ta kahe tee ristumiskohta enne peateel sõitvat robotit ning sooritab parempöörde eelnevalt peatumata. Rada lõppeb parklas, kus robot suundub parkimiskohale sellise sujuvusega, mis teeks au igale autojuhile.

Tallinna 21. kooli poisil Ramsesel on parajasti käsil linnaläbijaroboti 3D-modelleerimine. Arvutiekraanil võtab kuju laual lebava roboti täpne koopia, mida pöörates saab robotit iga nurga alt vaadata. Ramses seletab, et 3D-modelleerimine on väga oluline, sest siis saab roboti hiljem taastada.

Järgmiseks korraldavad Jaan Tallinna Nõmme põhikoolist ja Timo Tallinna Reaalkoolist sumorobotite näidismatši. Inimestevahelisest sumovõistlusest erineb nähtu vaid vähendatud mõõtmete ja robotite kuju poolest. RoboMiku võistlusel pärjati üks neist hõbemedaliga, teine tõi koju neljanda koha. Tänaseks on aga jõuvahekorrad veidi muutunud ning ükskõik kui mitu korda me ei katseta, neljanda koha saanud robot teeb hõbemedalistile tuule alla. Postimehe lahkudes jäävad poisid ja nende juhendaja suhteliselt hilisest kellaajast hoolimata edasi töötama, juhendid raamatutes ja keerukad valemid tahvlil.

Tagasi üles