Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni liikme Tarmo Kruusimäe sõnul leidsid volikogus istuvad keskerakondlased, et märtsipommitamine, märtsiküüditamine, juuniküüditamine ja natsismi- ja kommunismiohvrite mälestuspäev ei ole piisavalt olulised, et Harjumäel asuv riigilipp langetada leina märgiks poolde masti.
«Tallinna «vilekogu» Keskerakonna esindajad hääletasid eelmisel istungil maha eelnõu, mille alusel lehviks lipp pooles mastis neljal päeval aastas - märtsi- ja juuniküüditamise mälestuspäevadel, 25. märtsil ja 14. juunil, 9. märtsil, kui mälestatakse märtsipommitamises hukkunuid ja 23. augustil, üleeuroopalisel natsismi- ja kommunismiohvrite mälestuspäeval,» ütles Kruusimäe
«Paraku leidsid keskerakondlastest linnavolinikud, et nende kohutavate sündmuste ohvrid ei vääri taolist linnapoolset austusavaldust,» nentis Kruusimäe. «Volinikke ei veennud ka Memento Liit ning Eesti Lipu Selts, kes mõlemad eelnõud toetasid.»
«Inimtsivilisatsiooni pikas ajaloos on kujunenud kombeks austada lahkunud esivanemaid. Eriti kehtib see nende kohta, kelle elu kujunes kannatusterohkeks. Kõige sügavamalt austatakse süütuid märtreid. See tava on iseenesestmõistetav ka Eestis,» kirjutas Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste enda märgukirjas Tallinna linnavolikogule ning lisas, et nimetatud nelja sündmuse aastapäeval oleks sünnis langetada nii riigilipp kui ka selle kõrval olev pealinna lipp.
Kruusimäe sõnul on äärmiselt häbiväärne, et Eesti Vabariigi pealinna juhtima valitud inimesed ei pea riigi ja rahva suurimaid tragöödiaid ning ohvreid millekski.