Pentus-Rosimannus: mereääre korrashoid on Tallinna vastutada

Meribel Sinikalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus rääkis täna Tallinna lahe uuringu tulemuste tutvustamisel, et mereääre korrashoid on linna vastutada ja valitseda, kuid paraku on siin selliseid probleeme, millele lahendusi ei pakuta.

Keskkonnaministeeriumi ja TTÜ Meresüsteemide Instituudi esindajad tutvustasid täna lahendusi, mis hoiavad ära igasuvise ebameeldiva lõhna rannikualadel. Haisu põhjustajateks on vetikamattide tekkimine meres, mille tagajärjel nad rannas lagunevad ja haisu tekitavad. Konkreetselt puudutab see Russalkast kuni Meriväljani ulatuvat piirkonda. Vetikamattide tekkimise põhjuseks on sadevete väljalaskudest ja Pirita jõest tulev toiteaineterikas vesi.

Kelle haldusalas on mereääre korrashoid?

Eks ta tegelikult on ikkagi Tallinna linna vastutada ja valitseda, aga meil on olnud hing haige. Võiks öelda, et oleme läinud Tallinna linna elanikele appi, et nad ei peaks aastakümnete tagust olukorda pikalt taluma.

Ainult Tallinna linna asi on seda mereäärt puhtana hoida?

Jah, kui jonnakalt läheneda, siis võiksime öelda, et lahendagu Tallinna linn see probleem ära. Aga merekeskkond tervikuna on kindlasti ka riigi mure ja keskkonnaministeeriumi mure samamoodi. Et see on üks nendest põhjustest, miks me proovime lahendusi leida.

Miks on probleemi välja selgitamine, lahenduste otsimine ja nende realiseerimine nii kaua aega võtnud?

Vot, kes seda oskab täpselt öelda!? Mul on raske seda kommenteerida. On olnud tõesti pikka aega see teadmine, et peamine probleemi põhjus on kunagine jääkreostus. Ka teadlased ütlevad, et sisuliselt on tegu esimese Tallinna lahe selle osa uurimisega. Miks seda varasemalt nii detailselt uuritud ei ole, mul on raske kommenteerida. Minu jaoks on oluline, et me nüüd saaksime liikuma, saada teada, mis on põhjus ja siis teada, kuidas lahendada ja pakkuda riigi poole pealt rahastust. Need kõik on nüüd olemas.

Teadlased on suure töö ära teinud. Nad pakkusid välja erinevaid lahendusi, milline on teie arvates kõige mõttekam lahendus?

Detailseid ehitusmaksumusi nendel erinevatel versioonidel veel laual ei ole ja mõju hindamise käigus tuleb nendeni ka kindlasti jõuda. Kuid esialgsete hinnangute põhjal tundub, et seesama süvalasu rajamine, mis aitaks juhtida sadevett oluliselt sügavamale merre. See on selline lahendus, mis olukorrale pikemas perspektiivis leevendust pakub. Kõige lihtsam tundub olevat muidugi vetikate kokku korjamine, puht mehaaniliselt ja tehniliselt. Aga see on ühekordne ja seda, et me hakkame igaastaselt merepõhja riisuma ja kivide vahelt vetikaid korjama, see pikka lahendust ei paku. Just nimelt pikaajalisem lahendus oli see, mida me otsisime ja lootsime. Seetõttu ka teadlastega rääkides tundub, et süvalasu rajamine on kõige mõistlikum lahendus.

Kas seda hakkab rahastama Keskkonnaministeerium või ootate ka Tallinna linna osalust?

Keskkonnaministeerium finantseerib ka Tallinnasse uute trammide toomist, ehkki see võiks olla samamoodi puhtalt linna ülesanne. Paraku on aeg näidanud, et Tallinna linn on sageli selliste probleemide lahendamisel olnud kahjuks üsna ükskõikne. Muidugi oleks hea meel, kui Tallinn oma ülesandeid täidaks ja ise finantseeriks, aga ma arvan, et Tallinna elanikud ei saa ka sellepärast lõplikult kannatada. Mõnedel teemadel, mis inimestele korda lähevad, lihtsalt lahendust ei pakuta.

Kas teil on mingi daatum seatud, millal hais kadunud peab olema?

See oleks väga hästi, kui see daatum meil oleks. Aasta lõpuks tahaks saada detailseid mõjuhinnanguid ja tõesti detailset projektikirjeldust, koos rahaliste numbritega, mis saavad olla hinnangulised, sest hanget selleks ajaks ilmselt läbi viidud ei ole. Edasi tõesti võiks juba tööd käima minna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles