Täna pidulikult ametisse nimetatud Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik tõdes oma kõnes, et olukord üliõpilaste sotsiaalsete garantiidega ei tee Eesti riigile au.
Keevallik: kehva hariduse põhjusi tuleb otsida puudulikust toetustesüsteemist
Keevallik tunnistas oma ametisse nimetamise tseremoonial, et tunneb vastutust oma Alma Materi, tema töötajate, üliõpilaste, vilistlaste ees ja oma rahva ees.
«Me anname endale selgelt aru, et tänasel päeval, tänases majandusolukorras vaadatakse meie poole võib-olla et isegi lootusrikkamalt kui kunagi varem. Meie majandus vajab uut hingamist, struktuurseid muutusi teadmistemahukama tootmise suunas, innovatiivsust ja julget pealehakkamist,» tunnistas Keevallik.
«Meilt oodatakse paremaid insenere, spetsialiste. Meilt oodatakse, et meie teadus toetaks tugevamalt meie majandusarengut, avaks selleks uusi võimalusi. Me oleme valmis pakkuma oma ülikooli mitmekülgset kompetentsi ühiskonna ees seisvate aktuaalsete majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks,» lisas ta.
Käsitledes tehnikaülikooli arenguvõimalusi, rõhutas Keevallik märksõnade kombinatsiooni: kvaliteet, efektiivsus, stabiilsus. «Julgen arvata, et need on tänasel päeval kohased ka meie kõrgharidussüsteemile tervikuna.»
Tehnikaülikoolil on selja taha jäämas Keevalliku sõnul edukas kümnend, millele on kaasa aidanud esialgselt soodne majanduskeskkond ning ELi struktuurivahendite edukas hankimine ja otstarbekas kasutamine.
«Loomulikult sõltub palju sellest, mida on meie riik võimeline ja valmis panustama teadus-arendustegevuse ja ülikoolihariduse arengusse. Meil on muljetavaldav kõrgharidusstrateegia ja tema rakendusplaan, ent osati arusaadavatel objektiivsetel põhjustel pole seda suudetud järgida.»
«Tahaks väga loota, et majandusolukorra paranedes on kõrgharidus riigi kõrgeimate prioriteetide seas ja lubatu saab teoks,» lisas Keevallik.
Eraldi peatus vastne rektor üliõpilaste sotsiaalsetel garantiidel ja õpitoetustel. «Põlvest põlve oleme me Eestis pidanud hariduse saamiseks pingutama ja vaeva nägema. Oma suguvõsa näiteks tuues tean, et isa pidi ennesõjaaegses Tartu Ülikoolis toimetulekuks majast- majja käies kartuleid müügiks pakkuma, kusjuures ta oli ainuke pere kuuest lapsest, kes sellist haridust endale lubada sai,» meenutas Keevallik.
«See aga, et üle 60 protsendi tänase Eesti üliõpilastest on sisuliselt sunnitud õppimise kõrvalt töötama ja et ainult 15 protsenti neist saavad tagasihoidlikke õppetoetusi, ei tee au meie riigile. Siit tuleb otsida ka suure väljalangevuse ning kohati ilmneva ebakvaliteetse harituse peamisi põhjusi.»
Keevallik lisas ka, et teaduskondade sees saab ressursse paremini kasutada. «Kavatseme tegelda tõsisemalt õppekavade ökonoomikaga ja liikuda õppekavade arvu vähendamise suunas. Kaalume tõsiselt võimalust eliitrühmade moodustamiseks võimekatest ja motiveeritud üliõpilastest, kes saaksid süvendatud teoreetilist ettevalmistust tulevast akadeemilist karjääri silmas pidades. Olen veendunud, et see võimaldab meil parandada ka doktoriõppe efektiivsust. Meie ülikooli mainekad teadustulemused peaksid olema oluliseks motiiviks, mis tooks siia õppima gümnaasiumi lõpetajate paremikku.»