Fotonäitus "Kaks meest, kaks hüljest"
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirja Loodusesõber eestvedamisel kokku pandud näitus on pühendatud lõppenud viigriaastale. Näitus sündis sõpradest fotograafide Kaido Haageni ja Jarek Jõepera fotodest, millest paljud on pildistatud retkedel koos hülgeuurijatega.
Eestis vetes elavad viigerhülged ja hallhülged. Pealtnäha sarnaste loomade erinevused saavad näitusega selgemaks: fotodel on näha viigerhülge rõngasmustreid ja tema meelispaiku – lesimiskive – ning hallhülge laigulist kasukat ja lemmikkohti mererannal.
Viigerhüljes (Pusa hispida) on arktilise mere tulnukas, kes on elanud meie randades niikaua, kui siin randa on olnud. Viigril läheb kehvemini kui tema suuremal suguvennal hallhülgel, kuna Läänemere kasvav inimmõju survestab viigrit rohkem kui tema liikuvamat suguvenda. Lisaks vajab viiger poegimiseks püsivamaid jääolusid. Eesti vetes arvatakse elavat umbes 1000 looma. Viigerhüljes kuulub kaitstavate liikide teise kategooriasse.
Hallhülgel (Halichoerus grypus) läheb viigrist veidi paremini, ta on kolmanda kaitsekategooria liik. Halli liikuvus Läänemerel tagab talle paremad ellujäämisvõimalused ning soojadel talvedel pole ta nii haavatav kui viiger. Nõnda on hallhülge arvukus ka tasapisi kasvama hakanud. Eesti vetes elab viimastel andmetel 5300 hallhüljest.
Et kaitsealuseid loomi hoida, võib viigerhüljeste elupaiku külastada erilubade alusel, sealhulgas ka pildistamiseks. Kaido Haagenil ja Jarek Jõeperal on õnnestunud hülgeuurijate abiga pääseda viigritele lähedale.
Kaido Haagen on Eesti parimaid veealuse maailma pildistajaid. Kaidot on pärjatud mitmete auhindadega, sealhulgas Baltikumi loodusfoto grand prix aastal 2011.
Jarek Jõepera on kirglik loodusfotograaf ja võitnud mitmeid kõrgemaid Looduse Aasta Foto konkursi auhindu, sealhulgas Looduse Aasta Foto grand prix aastal 2009.