Alates 1. maist võib kiiruskaamera pildi alusel tehtud trahvi saada mitte ainult riigimaanteedel, vaid ka Tallinna tänavatel.
Liikluskaamerad hakkavad mais Tallinna tänavatel rikkujaid trahvima
25. märts 2015, 17:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale kiiruseületamiste jäädvustavad kaamerad ka fooritulede eiramisi ning ühissõidukirajal sõitjaid. Mobiilsed seadmed paigaldatakse mõnda probleemsesse kohta ja nii võib selles kohas, kus alles eile sai näiteks karistamatult gaasi anda, juba järgmisel päeval ootamatult kiiruse ületamise eest trahvi saada.
Kristiine ristmikul on kaamerate jaoks mõeldud postid juba ammu püsti. Alates 1. maist, kui vastav seadusemuudatus on jõustunud, hakkavad sealsed kaamerad peale kiiruseületajate trahvima ka punase fooritule eirajaid ning bussirajal sõitjaid. Transpordiametil on kasutada ka mitu mobiilset kaamerat. Nende täpset arvu transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ei ütle.
«See number ei anna ju midagi. Kui kaamerate asukoht pidevalt muutub, siis pole sellel tähtsust. Kaamerad pannakse sellistesse kohtadesse, kus on palju rikkumisi ja kus oht on suur,» lausus Rüütelmaa.
Ta lisas, et praegu on kaamerate testperiood ja kui keegi märkab punast välgatust, siis pole vaja muret tunda, sest enne 1. maid kellelegi trahviteadet koju ei saadeta.
Üks koht, kus Rüütelmaa sõnul kiiruskaamerat väga vaja oleks, on näiteks Järvevana teel raudteeülesõidu läheduses, kus lubatud 50 km/h tunnikiiruse asemel sõidetakse valdavalt 70 km/h.
«See on potentsiaalselt väga ohtlik koht. Ütleme, et näiteks fooride ja tõkkepuude automaatika ei reageeri rongi lähenemisel. Kui mõni auto saab rongi ees pidama, aga tagant tulevad 70ga teised sõidukid peale, siis tagant tulijad lükkavad esimesed autod lihtsalt rongi ette,» tõi ta näite.
Rüütelmaa sõnul pole kiiruskaamerad Tallinna linnale rahateenimise vahendiks, sest linn seda raha endale ei saa. «Trahviraha läheb riigikassasse. Meie ainus eesmärk on tagada liiklusohutus,» kinnitas Rüütelmaa.
Midagi kardinaalselt uut tema sõnul kiiruskaamerate kasutamises ei ole. Lihtsalt seda, mida varem tehti ainult maanteedel, tohib alates 1. maist teha ka linnatänavatel. Linnas lisanduvad kiiruseületamiste fikseerimisele ka fooritulede eiramise ja ühissõidukiraja väärkasutamise eest tehtavad trahvid.