Kolm sõpra otsustasid ühel ilusal päeval osta kollase Mercedese ja hakata Eesti tänavatoidu kultuuri uutma. Mõeldud-tehtud, vana kanagrill tõsteti välja, vuntsiti masin üles ja hakati eksperimenteerima maitsetega.
Näljane Karl võidab leekide saatel tänavatoiduga austajaid
10. juuni 2015, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kõiksugu õlle- ja suhkruvati putkasid on avalikel üritustel ohtralt, siis viimastel aastatel on jõudsalt hakanud Eestis arenema tänavatoidu kultuur. Järjest rohkem võib märgata erinevaid järelhaagiseid ja liikuvaid kööke. Tekkimas on kogukond pioneeridest, kes muudavad kiirtoidu nägu oluliselt.
Näljane Karl ehk Hungry Karl pole niisama õhust võetud nimi, selle taga on kokk Karl Mäe, kes on erinevaid maitseid testinud üle kogu maailma, kuid saanud erilist inspiratsiooni Aasia tänavatoidu kultuurist.
«Seiklesin Aasias ja vaatasin tänaval, kuidas vietnamlased mulle süüa tegid. Jube kihvt oli ja väga maitsev. Ma arvan, et sealt tuligi see idee, tänaval head sööki pakkuda,» selgitas Mäe. «Inspiratsioon tuli Aasiast, aga praktiline lahendus Ameerikast. USAs on sellised masinad väga populaarsed.»
Karl teeb asja hingega. Kõrgkoolis inseneri diplomi saanud värvikireva minevikuga mees, kes on muu hulgas töötanud Uus-Meremaa suurimas stripiklubis barmanina, otsustas pärast pikki seiklusaastaid tulla tagasi Eestisse ja õppida kokaks – teha midagi hingelähedast.
Appi tulid sõbrad Tarmo ja Karl. «Käisin ära kokakoolis, tööl ja praktikal. Alguses tahtsin üksi seda projekti teha, aga jumal tänatud, et ma seda ei teinud. Ma ei tea, kuidas ma oleks hakkama saanud,» kirjeldab Mäe algust.
Mehed on tegutsenud vähem kui aasta, ent on saanud palju positiivset tagasiside. Sööki pakutakse just sellistel sündmustel, kus ka endale meeldiks käia. «Kui kliendid on toredad, on endal ka tore. Kliendid kipuvad toredad olema aga seal, kus tahaks ise ka käia. Selle järgi me valime,» selgitab Tarmo.
Maitsvad road
Mäe on katsetanud väga erinevate asjadega, ent menukaimad on olnud suitsukala wrapp ja rebitud sealiha burger. «Eestlased on ikka selline kõva sealiha ja burgeri rahvas,» selgitab Mäe, kuid nendib, et ka «räimest tehtud burger, mis tegi debüüdi nädal tagasi, on olnud üle ootuste menukas.»
«Tundsin kohe ära, et räim ütleb paljudele inimestele alateadvuslikult ei. Panime siis nimeks suitsukala vrapp. Selliseid asju peab läbi mõtlema,» on Mäe veendunud.
«Minul sellesse räimevrappi nii suurt usku ei olnud, aga välja kukkus ülihea,» lisas Tarmo.
Vrapp oli tõesti hea. Munakaste ja praetud räim ei kõla ehk kõige maitsvamalt, aga oli mõnusalt mahlane ja toitev. Meenutas vanaisa juures tiigi kaldal suitsetatud linaskit, tekitades kergelt nostalgilise suveõhtu tunde.
Mõlema mehe enda lemmik on aga tuunikala burger. «See on selline asi, mida peab oskama hinnata. Ta on pisut kallim, sest juba tooraine maksab rohkem. Tuunikala me tavaliselt väga palju kaasa ei võta, see on mõeldud rohkem gurmaanidele. Kala tuleb teha hästi, peab olema seest punane ja ääred «kinni». Paljud saavad aru sellest, aga mõned ei saa,» selgitas Mäe.
Hungry Karli põhitoidud maksavad 4,50-5,50 eurot. Sel nädalavahetusel saab Hungry Karli toitu maitsta Telliskivis toimuval Tänavatoidu festivalil. Kui sinna ei jõua, siis on mehed kohal kindlasti ka Schillingu festivalil.