Eksperdid: lagunev Patarei vangla vajab kiiret renoveerimist

Eesti Sõjamuuseum ning muinsuskaitse selts  koostöös Soome ja Taani mäluasutustega korraldavad Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kodanike Euroopa programmist rahastatavat projekti, mille raames tehakse Patarei vangla ajalugu tutvustav lühifilm. Samuti peetakse  seminare ja rahvusvaheline konverents. «Püüame tõsta inimeste teadlikkust Patarei vangla okupatsioonideaegsest ajaloost, ohvritest, selgitada avalikkusele kompleksi ajaloolist tähtsust ning kujundada välja tulevikuplaanid vanglakompleksi arendamiseks,» kirjeldas tegevuste üks eestvedaja Patrick Rang projekti eesmärke. 25. augustil leiab Patareis aset järjekordne temaatiline konverents.

Rang ei eita, et projekti kaugem eesmärk on renoveerida Patarei vangla ning ära hoida objekti lagunemine. «Kompleksi säilimine on ajalootutvustamisega seotud, sest kui hoone ühel hetkel ära laguneb, siis lihtsalt ei ole seal võimalik enam ühtegi sündmust või isikut mälestada,» rääkis ta kahe aspekti omavahelisest seotusest. «Endine vangla on praegu hästi kehvas seisus: katus laseb läbi ning niiskust on sees väga palju,» tõi Rang välja, lisades, et ekspertide hinnangul võib hoone 15-20 aasta möödudes renoveerimiskõlbmatuks muutuda.

Lahendus peitub erasektori ja riigi koostöös

Renoveerimistööde täpset maksumust pole viimasel ajal uuritud, kuid Rangi hinnangul on summad suured. «Viimased ehitustehnilised ja arhitektuurilised ülevaated pärinevad aastast 2005, kuid neile ei pandud hinnanumbrit taha. Erinevate hinnangute põhjal võib öelda, et suurusjärk jääb 100-120 miljoni euro piiresse,» märkis ta.

Kulusid aitaks jagada kõigi sisejulgeolekumuuseumite kolimine Patarei vangla territooriumile, kuid Rangi sõnul jääks ka siis kompleksis väga palju ruumi täitmata. «See tähendab, et objekti arendamisse tuleks kaasata ka erasektor, lisaks mäluasutustele võiks seal tegutseda ka muuseumi ajaloolise tähtsusega kokkusobivad eraettevõtted nagu näiteks loome- ja kultuuritööstuse ettevõtted, kohvikud, restoranid, hotellid ja poed,» selgitas ta riigi ja erasektori vahelise koostöö võimalusi.

Patarei vangla kuulub hetkel Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) ning on olnud kolme miljoni suuruse müügihinnaga ostetav juba mitu aastat. Rangi arvates ei soovi erasektor hoonesse aga investeerida, kuna see on muinsuskaitse erinõuete all ning seetõttu renoveerimiskuludesse investeeritud summade tasuvusaeg väga pikk. «Toetudes Põhjamaade kogemusele on selge, et ükski erainvestor ilma riigipoolse toetuseta sellist riski võtta ei julge, samas ka riik ei taha suuri summasid seni eraldada, kuni puudub kindel erainvestor,» selgitab ta kahe sektori koostööd pärssivat paradoksaalset olukorda.

Riigi Kinnisvara esindav Madis Idnurm kinnitas, et algatatud on detailplaneering, mis muudab merekindluse hoonestuskontseptsiooni kasutajasõbralikumaks ning võimaldab Patarei hoonele anda tänapäevaseid kasutusfunktsioone. «Meie eesmärk on leida hoonele kasutusotstarve, mis oleks lähitulevikus reaalselt teostatav, ning et selleks tehtavad investeeringud kui ka kompleksi hilisem ülalpidamine oleksid Eesti ja Euroopa Liidu maksumaksjale võimalikult vähekoormavad,» selgitas Idunurm RKASi funktsiooni.

Idnurm lubab, et kuni kasutusotstarbe leidmiseni tagatakse kompleksi jäävate hoonete säilimine. «Möödunud aastal remonditi merekindluse katust ca 200 ruutmeetri ulatuses. Sel aastal on tehtud kinnistul ohutusega seotud töid – mereäärse kai ja müüritise betoneerimine ning kindlustamine, piirete korrastamine, ohtliku vaatlustorni lammutamine,» kirjeldab ta tehtut, lisades, et merekindluse katuse täieliku taastamise eesmärgil on muinsuskaitseamet loonud 1,5 miljonit eurot maksva rekonstrueerimisplaani. «Hoonete säilimise tagamiseks vajalikke parandustöid teeme ka jooksvalt vastavalt ilmnevale vajadusele,» lisas ta.