RKAS: rahandusministeeriumi endine hoone pole ehitismälestis

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi vana hoone lammutamine. Pildil osaliselt hävinud peafassaadi dolomiitreljeef.
Rahandusministeeriumi vana hoone lammutamine. Pildil osaliselt hävinud peafassaadi dolomiitreljeef. Foto: Eero Vabamägi

Kuigi maikuus kirjutas kunstnik, skulptor ja arhitekt Leonhard Lapin Sirbis rahandusministeeriumi hoone arhitektuurilisest tähtsusest ja skulptor Edgar Viiese peafassaadi dolomiitreljeefist, siis Riigi Kinnisvara aktsiaselts (RKAS) kinnitab, et peaaegu lammutatud hoone polnud ehitismälestis.

«Rahandusministeeriumi hoone, mille fassaad alles kümmekond aastat tagasi renoveeriti, kuulubki lääne modernismi sõjajärgsesse lainesse /---/, igas arenenud maailma suuremas linnas püstitati siis sellesarnaseid maju, eeskujuks sellal juba Ameerika arhitektuuri iidoli Mies van der Rohe looming. Kui võrrelda rahandusministeeriumi hoonet näiteks Tallinna analoogide välisministeeriumi ehitise ja raadio­majaga, on see neist oma laadis kindlalt minimalistlikuna stiilsem, hästi proportsioneeritud ja komponeeritud mahuga,» kirjutas Lapin 15. mai Sirbis.

Kokkuvõttes võrdles Lapin hoonet arhitektuurilise märgilisuse poolest ÜRO peakorteriga New Yorgis.

«Veel suurem sigadus on aga koos hoone lammutamisega hävitada selle peafassaadi dolomiitreljeef, mille autoriks eesti modernismi klassik skulptor Edgar Viies. Tuletan meelde: see on esimene suur abstraktne kunstiteos Nõukogude Eesti avalikus ruumis,» kirjutas Lapin.

Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi pressiesindaja Madis Idnurm kinnitas aga Postimehele, et peaaegu lammutatud hoone polnud ehitismälestis. «Ministeeriumi endist hoonet ei ole tunnistatud ehitismälestisteks ega kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.»

«Lisaks on hoone kultuuriväärtuslikke aspekte analüüsinud ekspert A. Pantelejev, kelle sõnul ei ole lähtudes muinsuskaitse kriteeriumitest hoone koht Eesti arhitektuuris millegi poolest teistest samal perioodil projekteeritud hoonetest väljapaistev,» vahendas Idnurm.

«Eksperdi sõnul ei kanna Suur-Ameerika 1 / Väike-Ameerika 2 hoone uudseid planeerimise printsiipe, konstruktsioonilisi iseärasusi ega ehitusvõtteid ning hoonet, nagu enamikku nõukogudeaegseid ehitisi, iseloomustab ehitustööde ja materjalide madal kvaliteet,» selgitas RKASi kommunikatsioonijuht.

Lammutatud hoone asemele peaks suveks 2017 kerkima nn superministeerium ehk büroohoone, kuhu on kavas mahutada rahandus-, majandus-, sotsiaal- ja justiitsministeerium.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles