Balti jaama taga tänase Jaama turu kohal avati enne raudtee ehitust 19. sajandi teises pooles salapärane varjusurnute kodu, kirjutab ajaloolane Jaak Juske.
Juske ajalootund: veidrikust doktor ja Tallinna varjusurnud
29. juuli 2015, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veidrikust tohtrihärra Heinrichsenil oli kinnisidee, et Tallinna tuleb rajada varjusurnute hooldusmaja. Liikus ju tollal Euroopas ringi igasugu verdtarretavaid õudusjutte inimestest, kes surnute pähe maha maetud ja siis hauas meelemärkusele tulnud.
Tohtrihärra pärandas oma vara linnale tingimusega, et selle eest rajatakse Kopli surnuaeda viiva tee äärde varjusurmas olevatele inimestele varjupaik, kus neid siis päästa saaks. Sugulased võisid oma lahkunud sinna hoiule viia – ehk ärkab äkki veel surnuist üles. Samas pidi olema eraldi tuba mõne voodiga, kus ülestõusnud võiksid rahus oma tuleviku üle järele mõelda.
Linnavalitsus suhtus testamendi täitmisse väga skeptiliselt ja nii võttis hooldekodu rajamine tervelt kümmekond aastat. 1865. aastal ilmus lõpuks kohalikus ajalehes kuulutus, kus erakordsest võimalusest Nunnavärava taga nr 3 krundil kõigile linnakodanikele teada anti.
Paraku ei ärganud aga surnud üles. Õige pea levis linna peal kuulujutt, et asutuse perenaine ei lase voodeid asjata tühjana seista. Kuna patsiente just väga palju polnud, muutus see võõrastemajaks, kus rändajad öömaja said.
Paar aastat pärast raudtee valmimist müüdi varjukodu hooned oksjonil maha.