Kruusimäe: Keskerakonna allkirjade kogumine toob lastele nohu ja hävitab puid

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Kruusimäe.
Tarmo Kruusimäe. Foto: Peeter Langovits

Tallinna linnavolikogu liikme Tarmo Kruusimäe (IRL) sõnul on endise linnapea Edgar Savisaare toetuseks allkirjade kogumine laste kiusamine ilma mingi tulemita.

«Kui juba kaheksa aastat tagasi anti Savisaare vastu pea sada tuhat häält, leidsid linnapea ja tema selja taga kaasa hüüdev koor, et kogutud allkirjad ei näita midagi ja linnapea võib oma suva järgi Tallinnas edasi laamendada,» tõdes Kruusimäe. «Nüüd on seesama koor asunud pidama allkirju kõige pühamaks reliikviaks ning igal võimalusel seletama, kuidas poole väiksem kogus allkirju peaks olema piisav tõestus, et linnas on piisavalt tõsiusklikke, kes olenemata korruptsioonist oma isandat kummardavad.»

«Kohus on vastavalt karistusseadustikule teinud otsuse, et korruptant võib oma tööd jätkates nii tunnistajaid kui asitõendeid mõjutada ja selle vältimiseks kahtlustatu ametist kõrvaldanud. Ning kuna vastupidiselt linnavõimu unelmatele kehtivad ka Tallinnas Eesti Vabariigi seadused, on kohtu otsus ka Savisaarele käsuks,» lisas linnavolinik.

«Viimase autogrammikampaania ainus reaalne tulem on nohu nii mõnegi alaealise lapse ninas, kes külmadel sügispäevadel isakese jaoks õue toetust lunima aeti. Lisaks on keskerakondlased andnud oma panuse metsade hävimisele ning raisanud tühja ettevõtmise peale väga palju paberit. Omal ajal andis opositsioon Savisaare vastaste allkirjad üle CD-plaadil,» meenutas Kruusimäe.

«Arvestades Tallinna linnameedia poolt väljaöeldut, peaks järgmise allkirjade kogumise küsimuseks panema: „Kas nimetada Edgar Savisaar Jumalaks. Sellega laheneks ka Keskerakonda praegu vaevav probleem, sest ükski maine institutsioon Jumala üle ju kohut mõista ei saa,» ütles Kruusimäe.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles