Täna, 3.novembril kirjutasid Tallinna Linnatranspordi AS-i juhatuse esimees Enno Tamm ning AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben alla lennujaamani viiva trammiliini taristu projekteerimis- ja ehituslepingule.
Tallinna lennujaamani viiva trammitee ehitusleping sai allkirjad
3. november 2015, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) kuulutas tänavu 30.juulil välja rahvusvahelise riigihanke lennujaama trammiliini taristu projekteerimiseks ja ehitamiseks. Hankel osutus edukaks konsortsiumi AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehitus AS-i pakkumus maksumusega ligi 11,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hankele laekus tähtajaliselt kuus pakkumust, mis kõik jäid alla projekti eelarves planeeritud 19,7 miljonit eurot.
Lennujaama trammiliiniga ühendamise projekti raames rajatakse Ülemiste raudteejaama läheduses asuvalt tagasipöörderingilt tunnel raudteede ja Suur-Sõjamäe tänava alt Keevise tänavale. Piki Keevise tänavat viiakse trammitee lennujaama territooriumile, kuhu ehitatakse tagasipöördering. Uue trammitee pikkus on umbes kaks kilomeetrit. Uued peatused rajatakse Keevise tänavale ning lennujaama juurde. Trammide toiteks ehitatakse uus veoalajaam.
Teedeehituslikult korrastatakse Ülemiste kvartali tänavavõrku ja rekonstrueeritakse Lennujaama tee mõlemad harud. Lennujaama juures olev trammipeatus ühendatakse lennujaama reisiterminaliga eskalaatorsõlme ning peatuseni viiva galerii abil.
«Kuna rajatava trammiliini tunnel ristub mitme olulise rajatisega, on tegemist insener-tehniliselt väga keeruliste ehitustöödega kitsastes oludes. Usun, et meie projektimeeskond koos projekteerijatega tuleb selle ülesande lahendamisega kenasti toime. Kindlust selles annab ka hiljuti edukalt lõpetatud trammiliini eelmiste etappide rajamine,» ütles AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben.
Lennujaamani viiva trammitee projekteerimis- ja ehitustöid rahastatakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Liidu fondide kaasabil ja 15 protsendi ulatuses Tallinna linnaeelarvest. Ehitustööd algavad 2016.aasta kevadel ning objekt valmib 2017.aasta lõpuks.