Tee kuuseni viib läbi kitsast külateed, mille lõpus asub väike talutare. Viimane jupike teest, mis viib läbi metsa, on sinna tekkinud viimase paarikümne aastaga ning seetõttu õige kitsas. Pärast metsatukka paistab kinnikasvanud lagendik, sealt edasi tee ei vii. Külarahvas teab rääkida, et metsa veerel asuvas majakeses said vene ajal peavarju metsavennad, saksa ajal aga partisanid. Seal samas majakese kõrval tulevane Tallinna jõulupuu ongi.
Kraana ees, siis rekka järgi, sõidetakse väiksest mäenukist üles, kui ühel hetkel hakkab paarkümmend tonni kaaluval veomasinal ratas ringi käima. Või mis ringi käima, moodsal masinal ei käi seal väga midagi, jääb lihtsalt keset tõusu paigale ja enam edasi ei liigu.
«KuusK aastat tagasi käisin samas kohas, siis jäi sai kraana mõnikümmend meetrit sõita ja jäi kinni. See koht on siit 250 meetrit metsa poole. Isegi hästi on meil täna läinud. See pole esimene kord, kui seda puud tahetakse siit Tallinna viia,» ütleb veokijuht Andrus Eerits ja lisab, et tänavu on ta optimistlikumalt meelestatud - pole lörtsi ja läga, mis aastaid tagasi ülesande pea võimatuks tegid.
Kell on 9 ja vaatamata nupumeeste õpetamisele teatab Eerits, et tarvis on kutsuda traktor, mis veokit eest tõmbaks. Tund hiljem saabub kohalik talumees sinise traktoriga ja töö saab jätkuda. Selleks ajaks on jõulupuul alumised oksad laasitud ja tehtud ettevalmistused tüve saagimiseks. Ka kraana on käpad laiali sirutanud, veidi küll maasse on vajunud, kuid stabiilselt paigal.