Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ristmikel kõrguvad lubatust kolm korda kõrgemad hanged

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Enam kui pooleteise meetri kõrgune lumehang Maakri tänava nurgal. | FOTO: Eero Vabamägi

Kuigi Tallinna linn on kehtestanud korra, et ristmike ja ülekäikude juures võib lumevallide kõrgus olla 0,5-0,7 meetrit, kõrguvad südalinnaski tänavanurkadel lausa kahemeetrised lumehunnikud.

See on ohtlik eelkõige tänavatel liikuvatele lastele, kes võivad lumehunnikute varjust ootamatult auto ette astuda. Mõned lumehanged aga varjavad autojuhi pilgu eest isegi täiskasvanud inimese.

Tänavapuhastusfirmadega sõlmitud lepingutes on järgmised klauslid:

Lumevalli kõrgus enne ja pärast ristmikku või ülekäigurada ei tohi olla kõrgem kui 0,5 meetrit 5 meetri ulatuses.

Tähistamata ülekäiguradadega ristmikel ja eraldusribadel ei tohi lumevalli kõrgus olla kõrgem kui 0,7 meetrit 10 meetri ulatuses enne ja pärast ristmikku.

Ühistranspordi ootealale on lubatud ajutiselt kuhjata ootealalt kokku kogutud lund tingimusel, et see ei takista jalakäijate liiklemist. Lume äravedu ootealalt peab toimuma hiljemalt lumesajule järgneva ööpäeva jooksul.

«Me just andsime tänavapuhastajatele väga täpselt teada, kui kõrged lumehunnikud võivad olla, see kõik on lepingutingimustes kirjas,» rääkis kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

«Linnas on tõepoolest selliseid kohti, kus see punkt on täitmata. Ma isegi teatasin täna kahest sellisest kohast, mis väikese ringsõidu ajal silma jäid. Ühte hunnikut nägin Falgi teel, kus seisavad turismibussid. Tee oli kogu laiuses lahti lükatud, aga alumises otsas just ülekäiguraja ees oli kahe meetri kõrgune lumehunnik,» ütles Sulg.

Suured lumehunnikud on majahoidjate ja teiste lumerookijate usina töö tulemus. Kõnniteed ja sissesõidud roogitakse puhtaks, aga lumi kuhjatakse sinnasamasse kõrvale.

Kommunaalamet laseb paljudelt tänavatelt vastavalt vajadusele lund ära vedada, eraisikutele ja firmadele sellist teenust siiski ei osutata. «Meie lumeplatside ressurss on suhteliselt ahtake, täiendavaid koormaid me ei soovi sinna võtta,» lausus Sulg.

Ta lisas, et varasematel lumerohketel aastatel on linnaümbruse kinnistuomanikud oma maatükke lumeladustusplatsideks välja üürinud. Ka Kopli ehitusjäätmete prügilas võetakse lumekoormaid vastu. Ettevõtte kodulehe andmetel maksab tonni lume mahakallamine seal kaks eurot.

Helsingis kallatakse linnatänavatelt ära veetud lumi merre. Tallinnas pole kavas seda teha, sest see pole lihtsalt otstarbekas. Sulg nentis, et ühelt poolt tooks see kaasa liiga palju seletamist keskkonnategelastega, teisest küljest kaasneksid sellega aga teistsugused kulud kui ladustamisel. «Meres tuleks siis pidevalt korraldada selle lume segamist mingi väikese laevaga. Ja kevadel peaksid tuukrid igal juhul seal merepõhja üle vaatama ja kontrollima, et mis asjad sinna koos lumega veel on sattunud. Majanduslikult kõige efektiivsem on lumi lihtsalt mõnele kasutuseta platsile ladustada,» kinnitas Sulg.

Tagasi üles