Linnavalitsus kiidab kolmapäeval heaks Tallinna linna ja lähiümbruse transpordikava, mis näeb muuhulgas ette trammiliikluse jõulist arendamist ning pealinna parkimispoliitika radikaalset muutmist.
Uus transpordikava soosib tramme ja ahistab autoomanikke
7. detsember 2010, 22:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on K-Projektis koostatud arengukava vajalik eelkõige Euroopa Komisjonilt Ülemiste liiklussõlme väljaehitamise rahade taotlemiseks. «See dokument on üks Euroopa Komisjoni üks nõudmistest. Kui me põhjendame rahataotlust mõnele projektile, siis peame näitama, et see on linna mastaabis oluline,» ütles Boroditš Postimehele.
«Aga ma arvan, et seal kajastatud põhiideed ja visioonid on olulised ka tulevikus arengustrateegiate koostamisel. Igatahes on see huvitav dokument, kuigi seal midagi kapitaalselt uut ei ole. Ma arvan, et täna on enamuses maailma linnades eesmärgiks jätkuva autostumise peatamine, mille tõttu tegeldakse jätkuvalt ühistranspordi eelisarendamisega,» lausus abilinnapea.
Sõiduautode kasutajatele ei luba transpordikava midagi head ei lähemas ega kaugemas tulevikus. «Suur autokasutus toob endaga kaasa elukeskkonna kvaliteedi languse – müra, vibratsioon, heitgaasid, liiklusõnnetused. Kesklinna suunduvate liiklusvoogude vähendamise ja reguleerimise üheks kiiremaks ja efektiivsemaks võtteks on kõik parkimist piiravad meetmed,» sedastab dokument.
Ja meetmed on üsna karmid. «Parkimiskohtade absoluutarvu tuleb oluliselt piirata, parkimisnormatiivides tuleb nõutavate parkimiskohtade arvu vähendada. Tasulise parkimise ala peab suurenema, parkimistasu tõusma. Parkimise kestvust tuleb piirata progressiivse parkimistariifi põhimõtetega, kus pikemaajalise parkimise tunnitasu kasvaks progresseeruvalt. Tugevdada tuleb parkimisalast järelvalvet. Tänavaäärsete parkimiskohtade osakaalu tuleb vähendada, mis vähendab vajadust tänava laiendamiseks, autod tuleb suunata parkimismajadesse,» seisab kavas. Ja see on vaid osa plaanitavatest meetmetest.
Ühissõidukitest annab dokument rohelise tee trammiliikluse arendamisele, soovitades nii seniste trammiliinide ümberkorraldamist kui uute avamist. Esimene uus trammiliin tuleks rajada Mustamäele, mis aitaks vähendada trolliliiklust, millele koostajad perspektiivi ei näe. Hinnanguliselt aastaks 2020 tuleks trammivõrgustikuga ühendada Tallinna Sadam. Järgmise viie aasta jooksul tuleks trammirööpad maha panna lennujaamani ja Paljassaarde.
Aastatele 2030-2050 jääks Tallinna tagamaa ühendamine trammiliini võrgustikuga. «Ühendada oleks hinnanguliselt otstarbekas Tallinna lähivaldade suuremad tõmbekeskused – Tabasalu, Viimsi, Maardu ja Jüri,» soovitab transpordikava.
Trolliliiklusele pühendatakse sajaleheküljelises uuringus vaid kaks lauset: «Tasuvusuuringud peavad näitama, kas tulevikus on otstarbekas säilitada lisaks trammi- ja bussiliiklusele lääne suunal ka trollibussiliiklus või mitte. Trollibussi infrastruktuuri soetamine ja ülevalhoidmine on kulukas ning ei oma märgatavaid eeliseid keskkonnasõbralike autobusside ees.»
Bussiliikluse puhul näeb transpordikava ette Tallinna ja selle lähiala ühtse tariifi- ja piletisüsteemi, millele järgneb Tallinna ja naabervaldade ühise ühistranspordivõrgu loomine. Samuti tuleb suurt tähelepanu pöörata ühistranspordi ümberistumispeatuste ja terminalide rajamisele ning erinevate ühistranspordi liikide ja -liinide sõidugraafikute ühildamisele. Ümberistumine peab olema tehtud võimalikult mugavaks ja kiireks. Ideaalis peaks ühistranspordisüsteem arenema nii kaugele, et koolibusside järele pole enam vajadust.