Keila linn ja Keila vald pöördusid riigihalduse ministri Arto Aasa poole palvega võtta midagi ette selle vastu, et Tallinna linn nende elanikke tasuta ühistranspordiga oma elanikeregistrisse meelitab.
Tallinna tasuta ühistransport teeb väiksematele naabritele tuska (2)
14. märts 2016, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alates 1. jaanuarist 2013 otsustas Tallinn üle minna tasuta ühistranspordile. Harjumaal on mittetallinlastest rahvastikuregistrijärgsete elanike arv viimastel aastatel olulisel määral vähenenud ja vähenemistendents on jätkuv. Meie hinnangul on peamiselt Harjumaal paiknevate omavalitsusüksuste rahvastikuregistrijärgsete elanike arvu vähenemise peamiseks põhjuseks pealinna elanikele ühistranspordi tasuta sõidu võimaldamine ja mittepealinlastele Tallinna ühistranspordi sõidupileti hindade suurendamine,» seisab pöördumises.
Praegu maksab ühekordne kasvõi ühe peatuse läbimiseks ühissõidukijuhilt ostetav ühistranspordi pilet mittetallinlasele kaks eurot.
«Kuna paljud tegelikkuses väljaspool pealinna elavad inimesed käivad tööl Tallinnas ja vajavad seetõttu iga päev linna ühistranspordi teenust, toimub materiaalsetel kaalutlustel fiktiivne tallinlaseks registreerimine, mis tähendab seda, et sõidusoodustustega väljaspool pealinna elavad, kuid Tallinnas töötavad inimesed on seatud Tallinna poolt ebavõrdsesse olukorda, survestades mittetallinlasi majanduslike meetmetega registreerima end rahvastikuregistrijärgseks Tallinna elanikuks,» nendivad väiksemate omavalitsuste juhid.
Nende mure on selles, et pereliikme teenitud maksutulu laekub Tallinnasse, kuid tema pere ja lapsed tarbivad endiselt elukohajärgse linna või valla teenuseid, nagu lasteaiakohad, kool, ühistransport, huviharidus jne. «Seega saab Tallinn tulu, aga enamik kohustusi jääb teiste valdade ja linnade kanda. Sellega nõrgendatakse veelgi maapiirkondade, valdade ja linnade tulubaasi ning sidet kohaliku omavalitsuse ja seal tegelikult kinnisvara või elukohta omavate elanikega,» seisab kirjas.
Kirja autorid meenutavad ka ühistranspordiseaduse eelnõu seletuskirja, kus on muuhulgas öeldud, et läbi soodustuse võib toetada näiteks muu ühiskonnaga võrreldes halvemas situatsioonis olevaid isikuid, suurendades seega ühiskondlikku õiglust. Samuti on seal öeldud, et soodustuste andmise aluseks saavad olla suuremad kulud, aga mitte elukoht, mille kohta on vaja teavet vaid soodustusi saavate isikute kindlakstegemiseks,
«Tulenevalt ühistranspordiseadusest on ühistranspordi korraldamine riigi ülesanne, ühistranspordikorraldus peab tagama Eestis elavatele inimestele võrdsed võimalused liikumisel. Meie hinnangul on üks võimalus Harjumaa piirkondade elujõulisuse toetamiseks läbimõeldult korraldatud ja kõigile Harjumaa elanikele võrdsetel alustel kättesaadav ühistransport.» Nii lõpeb kiri, millele on alla kirjutanud Keila linnapea Enno Fels, Keila linnavolikogu esimees Tanel Mõistus, Keila vallavanem Jaan Alver ja Keila vallavolikogu esimees Aleksei Shatov.
Kurb statistika
Rahvastikuregistri andmeil elab tänavu 1. märtsi seisuga Tallinnas 440 206 inimest. Võrreldes 1. jaanuariga 2013, mil rahvastikuregistrijärgsete elanike arv oli Tallinnas 419 830, on Tallinna elanikkond praeguseks kasvanud 20376 inimese võrra. 1. jaanuaril 2015 oli Tallinnas 434 426 rahvastikuregistrijärgset elanikku.
Statistikaameti andmetel elas Tallinnas 1. jaanuaril 2013. aastal 406 059 inimest ning 1. jaanuaril 2015. aastal 413 787 elanikku. Seega elas statistikaameti andmetel võrreldes rahvastikuregistri andmetega 1. jaanuaril 2013 Tallinnas 13 771 inimest vähem ning 1. jaanuaril 2015 juba 20639 inimest vähem.
«Kindlasti on üksnes rahvastikuregistrijärgsete Tallinna elanike hulgas märkimisväärne hulk Tallinnas tööl käivaid ja tegelikult maakonna teistes omavalitsustes elavaid inimesi. Lisaks oleme seisukohal, et tasuta nn rahvastikuregistripõhine ühistransport on vastuolus kehtiva ühistranspordiseadusega,» leiavad Keila omavalitsusjuhid.