Vetelpäästja: vesi ei pea olema üle pea, et korralikult ujuda (1)

Katriin Tralla
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile kuulutas turvafirma G4S rannavalvehooaja üle Eesti avatuks ning täna nautisidki juba sajad kui mitte tuhanded inimesed vetelpäästjate hoolsa pilgu all kuuma rannailma.

Täna lehvib Pirita rannas punane lipp. Pirita vetelpäästjate vahetuse vanema Karl Seemeli sõnul päästjate jälgimistase lipu värvist aga ei sõltu. «Kui rahvas on vees, jälgime kogu aeg, ükskõik, millist värvi lipp parasjagu lehvib. Täna tähendab punane lipp konkreetselt seda, et vesi on lihtsalt külm - 10 kraadi,» rääkis Seemel, kellel on seitse aastat vetelpääste kogemust.

Punane lipp võib viidata ka suurematele lainetele või sinivetikatele. «Ükskord pidime punalipu heiskama paksu udu tõttu, mis viie minuti jooksul nähtavuse 30 meetri peale muutis,» meenutas ta, lisades, et inimestel võib udu sees ujudes orientatsioon lihtsalt ära kaduda.

Vetelpäästja soovitab inimestel ikka lipu värve jälgida. Kes eriti külma ei kannata, ei tohiks jahedas vees väga sügavale minna, kuna külmakrambid on kerged tekkima. «Eriti ohtlik on see laste puhul, kuna neil hakkab kiiremini külm,» märkis Seemel.

Hädaohu korral tuleb end nähtavaks teha

«Kui inimene satub ohtu, tuleks endale võimalikult palju tähelepanu võita. Keegi ikka märkab ja siis saame appi minna,» julgustas Seemel.

Ta lisas, et vahel tunnevad suplejad häbi, kuna arvavad pärast päästmist, et tegelikult oleks nad suutnud ka ise kaldale ujuda. «Häbi ei tohiks kindlasti tunda, kuna siinkohal kehtib reegel, et parem karta kui kahetseda,» rõhutas asjatundja.

Seemeli sõnul peaks randa tulles kindlasti ka lemmikloomad koju jätma, kuna neil võib hakata rannas väga palav, nad võivad olla ettearvamatud ja kedagi rünnata. Samuti võivad lemmikud väljaheidetega vett reostada ja see pole kellegi jaoks meeldiv.

Meeles tasub pidada sedagi, et rannas on keelatud klaaspudelid, kuna need võivad erinevaid vigastusi põhjustada. «Meil tuleb üsna tihti abistada inimesi, kes on klaasitüki jalga astunud,» ütles Seemel.

Tihti selle peale ei mõelda, kuid ujujatele võivad ohtu kujutada ka surfarid. «Probleem tekib eelkõige siis, kui surfar satub suplusalale. Nimelt on surfilaudade all uim, mis võib vee all ujujale ohuks olla. See võib päris halvasti lõppeda,» tõdes Seemel.

Ikka ja jälle tuleb meelde tuletada, et poidest kaugemale ujuda ei tohi. «Oleme kaatriga läinud ka inimeste juurde, kes on poidest kaugemale ujunud ning küsinud, miks nad seda teevad. Tavaliselt vastatakse, et suplusalal pole piisavalt sügav,» rääkis Seemel. «Kui sügavat vett on siis ujumiseks vaja,» on ta nõutu. 

Vesi ei pea tema sõnul üle pea olema, et korralikult ujuda. Kindlasti oleks turvalisem püsida alal, kus inimese jalad ulatuvad põhja, kuna merevees võib ootamatult kramp tekkida.

«Õnneks ei ole mul otseselt tulnud kedagi uppumisest päästa. Julgen öelda, et oleme suutnud ära hoida suuremaid probleeme,» rõõmustas Seemel.

Ta kutsus aga rannakülastajaid üles mõistlikkuse piires käituma. «Üksteisega arvestamine ja vajadusel ka aitamine on üliolulised.»

Veel pani ta lapsevanematele südamele, et oma laste järele tuleb tähelepanelikult vaadata. Rannavalve käest saab küsida käepaela, kuhu kirjutatakse lapsevanema nimi ja telefoninumber. 

«Mõni vanem on tulnud meie juurde ja öelnud, et ta nägi oma last viimati tund aega tagasi kaldal mängimas, kuid enam teda ei ole. Selline info paneb meil häirekellad tööle, kuid need juhtumid on õnneks kõik hästi lõppenud,» lisas Seemel.

Tallinna supelrandades enam suitsetada ei tohi

Selle aasta veebruarikuus võttis Tallinna linn vastu ametlike supelrandade kasutamise ja hooldamise korra, millega keelati pealinna supelrandades suitsetamine. Nüüd võib politseipatrull patustajaid ka korrale kutsuda. 

Samuti ei ole korra järgi rannas lubatud mootorpaadi või skuutriga sõita, telkida, supluskoha vett reostada või sõidukeid pesta.

Turvafirma G4S vetelpäästjad üle Eesti aitavad tagada suplejate ohutust kahekümnes supelrannas: Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Türil, Viljandis, Haapsalus, Narvas ja Pärnus. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles