Kristiine ristmiku kaamerasüsteem läheb peagi kasutusse

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikluskaamera Kristiine ristmikul.
Liikluskaamera Kristiine ristmikul. Foto: Andres Haabu

Tallinnas Kristiine ristmikule paigaldatud liiklusjärelevalvesüsteem koos kaameratega võidakse peagi kasutusse võtta.

Linnavalitsus otsustas kolmapäeval teha volikogule ettepaneku anda linnale kuuluv Kristiine liiklusjärelevalvesüsteem koos selle juurde kuuluvate kaamerate, tarkvara, andmekeskuse ja kaamerapunktidega ning dokumentidega maanteeameti kasutusse.

Otsus tehti tulenevalt maanteeameti pöördumisest Tallinna transpordiameti poole, märgitakse otsuses.

Kuna liiklusseaduse kohaselt on automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga tuvastatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks riik politsei- ja piirivalveameti kaudu, on 2011. aastal riigihankega linna poolt soetatud ja paigaldatud järelevalvesüsteemid seni kasutamata.

«Seetõttu on liiklusohutuse tõstmiseks avalikes huvides vajalik nende seadmete andmine töölerakendamise eesmärgil maanteeametile, kellel on pädevus ja volitused kasutada koostöös politsei- ja piirivalveametiga automaatseid liiklusjärelevalveseadmeid liiklusjärelvalve teostamiseks,» märgitakse linnavolikogu otsuse eelnõu seletuskirjas.

Liiklusjärelevalveseadmete kasutuselevõtt parandab tunduvalt liiklusohutust Tallinna linnas, lisatakse samas.

Tallinna liiklusjärelevalvesüsteemi kasutuselevõttu arutati kolmapäeval ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud liikluskomisjoni istungil.

Kristiine ristmikul 2011. aasta oktoobris tehtud loendus näitas, et kuut sõidurada jälginud kaks kaamerat fikseerisid seal veidi üle 4000 rikkumise ööpäevas, kuid pärast liikluskaamera püsti panemist vähenes see arv 2012. aasta maiks ööpäevas 123-ni ning seda vaatamata asjaolule, et kaamera alusel fikseeritud rikkumine kellelegi trahvi kaasa ei toonud. 

«Seega mõjus ainuüksi kaamera püstipanek liiklejatele distsiplineerivalt ja see näitab, et sellised kaamerad on vajalikud,» ütles politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juht Tarmo Miilits 2013. aastal intervjuus BNS-ile.

Sel ajal ei saanud politsei hakata kaamerate abil fikseeritud rikkumiste eest hoiatustrahve välja saatma, kuna liiklusseadus võimaldas kaamerate abil fikseeritud rikkumiste korral hoiatustrahve saata põhimaanteedel, kuid mitte linnatänavatel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles