Juske tahab mälestusmärki Tallinna esimesele eestlasest linnapeale ja tema naisele

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kesklinnas aadressil Raua 30 asuv kahekorruseline puumaja on muinsuskaitsjate hinnangul Tallinna üks kõige uhkemaid ja täiuslikumaid variante niinimetatud Lenderi tüüpi majadest, mida ehitati pealinna 20. sajandi alguses.
Tallinna kesklinnas aadressil Raua 30 asuv kahekorruseline puumaja on muinsuskaitsjate hinnangul Tallinna üks kõige uhkemaid ja täiuslikumaid variante niinimetatud Lenderi tüüpi majadest, mida ehitati pealinna 20. sajandi alguses. Foto: Liis Treimann

Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Jaak Juske esitas ettepaneku, millega tehakse linnavalitsusele ülesandeks rajada Eesti 100. sünnipäevaks mälestusmärk esimesele eestlasest Tallinna linnapeale Voldemar Lenderile ja tema haridustegelasest abikaasale Elfriedele.

«Esimese eestlasest Tallinna linnapea Voldemar Lenderi panus Eesti ja pealinna arengusse on hindamatu. Tema ametisoleku aja jooksul, aastatel 1906-1913, kasvas linna elanikkond hoogsalt seoses uute suurte tööstusettevõtete rajamisega. Seetõttu vajas Tallinn ka suurel hulgal uusi maju ning tolleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime,» selgitas Juske mälestusmärgi vajalikkust pressiteates.

Lenderi-tüüpi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja. Algselt olid need kahekorruselised, sümmeetrilise fassaadiga, lihtsate ja väikeste korteritega. Tänagi on neid alles tervelt tuhatkond. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. 

Juske toonitas, et ka Voldemar Lenderi abikaasal Elfriede Lenderil on Eesti ajaloos oluline roll. «Tema eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus,» sõnas sotsiaaldemokraat.

Juske tahtis, et Lender oleks vääriliselt Tallinna linnapildis esindatud juba 2014. aastal, kui ta käis oma blogis välja idee, et Lenderil võiks olla hoopis omanimeline tänav. Nüüdse ettepaneku kohaselt võiks mälestusmärgi asupaigana Juske hinnangul kaaluda kas Politseiaia või Falgi parki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles