Fotod ja video: kunstnik Neeme Lalli valus lahkumine (7)

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Poliitaktivistist kunstnik Neeme Lallile anti tänaseni aega, et oma kotid kokku pakkida ja vanalinnas Laial tänaval asuvast ateljeest välja kolida.

Kell kümme hommikul saabus ateljeesse kohtutäitur Mati Kadak koos Kesklinna valitsuse ametnikega, et ruumid kunstnikult üle võtta.

Kohtutäitur ja tema klient tervitasid üksteist sõbralikult. «Ega Kadak ei ole jobu. Jobud on need, kes mulle sellise olukorra tekitasid. See on Keskerakonna tänane juhtkond,» rääkis Lall.

Paari päeva eest meenutas ta seda, kuidas varem, kui tal üürileandjaga probleemid tekkisid, andis linnapea Edgar Savisaar tollasele Kesklinna vanemale Mihhail Korbile käsu: «See inimene on vaene kunstnik. Lahenda tema probleem!» Ja probleem kadus.

Nüüd aga enam nii ei läinud. «Kõige selle taga on Keskerakonna uus klikk. Ma olen saatnud Jüri Ratasele palvekirju. Me oleme ühe koguduse liikmed ja ma olen teda palunud nagu vend venda, et mulle antaks kaks nädalat ajapikendust. Olen pöördunud ka Kadri Simsoni poole, aga vastuseks on vaiksem. See on kõige valusam,» kurtis Lall.

Kadak andis Lallile nii palju ajapikendust, kui kohtutäitur anda saab – kolm kuud. Kui Lalli asjad täna välja kolitakse, on Kadaku töö lõppenud. «Minu ülesanne on see, et ruumide valdus antaks linnaosavalitsusele üle. Summasid, mis Lall võlgu on, mina sisse nõudma ei hakka, see jääb pankrotihalduri tööks,» rääkis Kadak.

Ta selgitas, et nädalala algul kuulutati ilmselt Lalli taotlusel välja tema pankrot ning kõigi kunstniku võlgadega tegeleb nüüdsest pankrotihaldur. «Tal on kokku umbes 30 täitenõuet,» lausus Kadak. Kellele ja kui palju Lall võlgu on, keeldus Kadak ütlemast. Nii palju on teada, et Kesklinna valitsusele võlgneb kunstnik umbes 16 000 eurot. «Nüüd on nii, et kui pankrotihalduril õnnestub temalt mingi raha kätte saada, siis läheb see pankrotipessa ja seda hakatakse võlausaldajate vahel jagama,» selgitas Kadak.

Sellest aastast kehtima hakanud seaduse järgi peavad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid jätma võlgnikule igas kuus elamiseks 470 eurot. Võlgnikul on ka võimalus pöörduda võlgadest vabastamiseks kohtu poole. Kohus võib seda oma äranägemisel kolme kuni viie aasta pärast teha.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles