Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kangro: TJA peaks täitma seadust ja andma Kalevipoja ehitamiseks loa

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tauno Kangro oma ateljees koos ühe versiooniga merest tulevast Kalevipojast. | FOTO: Eero Vabamägi

Tallinna lahte Kalevipoja kuju püstitada sooviv skulptor Tauno Kangro leiab Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) saadetud kirjas, et ameti otsus jätta kuju püstitamiseks hoonestusloa menetlus algatamata on vale ja menetlus tuleks siiski algatada.

Kangro kinnitas neljapäeval, et TJA-l pole mingit seaduslikku alust hoonestusloa menetlusest keelduda ja seda luba mitte anda. «Järgigu seadust ja andku see luba välja. Saatsin TJA-sse kõik vajalikud dokumendid, kaasa arvatud muinsuskaitse seisukoha, vee erikasutusloa, uued fotomontaažid ja muu vajaliku. On olemas ka Tallinna volikogu otsus, mida keegi pole muutnud,» lisas ta.

«MTÜ Kalevipoja Kojutulek on esitanud vastuväited TJA poolt tehtud otsuse projektile mitte algatada hoonestusloa menetlust Kalevipoja kuju püstitamiseks Tallinna lahte,» ütles TJA pressiesindaja Anu Võlma neljapäeval. «MTÜ seisukoht on, et menetlus tuleks siiski algatada. TJA lõplik otsus sõltub seni esitatud erinevate osapoolte seisukohtadest, seal hulgas hoonestusloa taotleja seisukohtadest.» Võlma lisas, et amet ei saa praegu öelda lõpliku otsuse tegemise kuupäeva.

Kangro kinnitas taas, et kavandatav Kalevipoeg ei varjaks midagi ja vastupidised väited on demagoogia. «See on suhteliselt pisike objekt meres – 23 meetri kõrgune ja rannast saja meetri kaugusel,» sõnas skulptor.

TJA pressiesindaja ütles mullu detsembri alguses, et riigi seisukoht on mitte algatada hoonestusloa menetlust Kalevipoja kuju püstitamiseks, kuna muinsuskaitseameti arvates on kuju püstitamine vastuolus Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega.

TJA-le on lisaks Tauno Kangro skulptuurile Kalevipoeg esitatud hoonestusloa algatamise taotlus autor Neeme Külma skulptuuri «Betooni valatud merelaine» püstitamiseks. «Betooni valatud merelaine» kujutab endast 25 ruutmeetri ja 50 sentimeetri paksust ruudukujulist veealust betoonvormi, mis sisaldab ideeliselt endas merelainet. Ameti pressiesindaja on öelnud, et Kalevipoja skulptuurile alternatiiviks pakutava skulptuuri hoonestusloa menetluse algatamine sõltub sellest, milliseks kujuneb lõplik otsus Kalevipoja osas.

Tauno Kangro ütles «Kalevipojale» alternatiiviks pakutavat «Betooni valatud merelainet» kommenteerides, et see on esitatud vaid tema idee maha tegemiseks ning tema hävitamiseks. «See on mingi veealune betoonplaat ja esitatud vaid selleks, et mulle ära teha. See on alatu, vale ja ebaõiglane. Oleks õiglane, kui nad oleks veel kihvtima idee esitanud. Mina lootsin, et esitavad veel kihvtima asja. Sest alati saab paremini ja põnevamalt. Mina ei arva, et Kalevipoeg on maailma parim. Aga neil pole ideid,» rääkis Kangro.

«Kui inimestel endal ideid ei ole, siis ei tohi kogu aeg sarjata ja maha teha neid, kellel on ideid,» ütles Kangro. «Ja kui riigilt kunstnikupalka saav Kirke Kangro kasutab kunstnikupalka teiste ideede maha tegemiseks, siis see on vale. Mul on väga hea meel, et kunstnikupalka makstakse, aga seda peavad inimesed kasutama oma heade ideede ellu viimiseks, mitte teiste ideede maha tegemiseks ja hävitamiseks. Kirke Kangro saab palka ja kasutab seda juristide vahet käimiseks, et mind ära hävitada. Edu talle, aga seda ei tohiks teha riigi raha eest.»

Võlma sõnul pole Kalevipoja kuju hoonestusloa algatamise vastu keskkonnaamet ega veeteede amet. Keskkonnaministeeriumil vastuväiteid ei olnud, kuid nad juhtisid tähelepanu asjaolule, et tuleb arvestada sette liikumisega ning leida selline lahendus, et skulptuuril ei oleks püsivat negatiivset mõju Tallinna lahe setete liikumise dünaamikale.

Muinsuskaitseamet oli menetluse algatamise vastu, sest nende hinnangul on tegemist liigselt domineeriva skulptuuriga, mis varjutab vaateid Tallinna lahelt vanalinnale ja vastupidi. Oma kõrguse tõttu domineeriks kuju ka Maarjamäe memoriaali ja Orlovi lossi ees.

Kultuuriministeerium oli Kalevipoja vastu, sest skulptuuri rajamine mõjutaks negatiivselt veealuseid kultuurimälestisi. Samuti leidsid nad, et kindlasti tuleks enne kuju rajamist hinnata uuesti skulptuuri rajamisega tekkivaid keskkonnamõjusid.

Tallinna linnaplaneerimise amet leidis, et skulptuuri, vundamendi ja lainemurdjate näol lisandub Tallinna lahte märgatav kogus vetikatele sobivat substraati, mis võib suurendada vetikate produktsiooni ja selle tulemusena ka rannikul lagunevate vetikate massi. Seetõttu leidsid nad, et tekkivat mõju tuleks eelnevalt eksperdil hinnata.

Peale teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes ja lehes esitas oma arvamuse Eesti Kunstimuuseum, kes leiab, et uus skulptuur ei anna lisaväärtust praeguseks väljakujunenud rannavaatele, kuid lõhub samal ajal vaate vanalinnale. Tegemist on liiga domineeriva kujuga ja enne selle rajamist tuleks linnaelanike jaoks koostada 3D mudel, mida saaks merel näidata.

Kunstiteadlaste ja kuraatorite ühing leidis, et skulptuur ei sobitu muutunud linnaehituslikku konteksti, selle sobivust ei ole hinnanud eksperdid ning et vaade Pirita teelt merele on esteetiliselt rikkam ja linna elanikele ning külalistele nauditavam ilma kavandatava skulptuurita.

Kollektiivselt avaldas arvamust ka kaasaegse kunsti keskus, mis leiab, et sellise skulptuuri just sellisesse asukohta planeerimine on põhjendamata, see ei sobi planeeritud asukohta ning selle kunstiteose sobivust ei ole hinnanud eksperdid. Samuti toodi välja, et kuju hilisem hooldus on liiga kulukas ning kavandatav teos ei sobi muutunud linnaehituslikku konteksti.

Eesti Kunstiakadeemia leidis, et kavandatav Kalevipoja skulptuur ei vääri toetust ega teostust, sest tegemist on silmatorkava asukohaga avalikus ruumis, kuhu asetatuna pretendeerib rajatav skulptuur Tallinna profiili ja kuvandit kujundama, kuid skulptuuri madal kunstiline kvaliteet kahjustaks oluliselt linna kultuurilist mainet. Tegemist on olulise avaliku huviga avaliku ruumiga ning sinna skulptuuri planeerimine peaks käima läbi avaliku arutelu.

«Betooni valatud merelaine» kuju hoonestusloa algatamise osas on arvamust avaldanud keskkonnaamet, keskkonnaministeerium, veeteede amet, muinsuskaitseamet, kultuuriministeerium ja Tallinna linnaplaneerimise amet ning kellelgi neist hoonestusloa menetluse algatamiseks vastuväiteid ei ole.

Tagasi üles