Ligi soovib linnahalli rahastamisele auditit (2)

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnahall.
Tallinna linnahall. Foto: Eero Vabamägi

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon, mida juhib reformierakondlane Jürgen Ligi, taotleb riigikontrollilt hinnangut Tallinna linnahalli restaureerimise ja konverentsikeskuse rajamise projekti otstarbekusele, proportsionaalsusele ning läbipaistvusele riigi ja omavalitsuse kulude seisukohalt.

«Ajakirjanduse põhjal on teada, et projekti eeldatav maksumus on sada miljonit eurot, millest riigieelarvest peaks tulema 40 miljonit. Ministrid on rääkinud nii kontserdisaalist kui ka konverentsikeskusest, 20 000 lisaturistist ja nende igaühe poolt Eestisse jäetavast 1500 eurost, millega on põhjendatud konverentsikeskuse majanduslikku tasuvust. Samuti on ministrid väitnud, et uuringute järgi on just linnahall konverentsikeskuse jaoks parim asukoht,» kirjutas Ligi riigikontrolör Alar Karisele.

«Samal ajal kui endise Lenini nimelise kultuuripalee restaureerimisele eraldatakse riigieelarvest kahe aastaga 40 miljonit eurot, on sajanditevanuste pühakodade restaureerimise suurusjärk üks miljon aastas,» kurtis Ligi, jättes delikaatselt mainimata selle, et niisugune suurusjärk on välja kujunenud viimase 17 aasta jooksul, kui Eestis oli võimul Reformierakond.

Ta lisas, et ka Tallinna linnal, kellele linnahall kuulub, on siiani olnud teistsugused eelarve eelistused. Ligi palub riigikontrollil kontrollida järgmisi asju:

1. Kuidas vastab kava kulult ja sisult riigi ja Tallinna ehitusplaanidele üldiselt ning eraldi kulutuuriinvesteeringute ja majandusinvesteeringute kontekstile?

2. Kas saanuks konverentsikeskuse eraldi rajada odavamalt ja koostöös erasektoriga ratsionaalsemalt kui Tallinna projekti toetades?

3. Kas tegemist võib olla olulisima etenduspaigaga Eesti ja Tallinna jaoks, mida mitmekümnemiljoniline kulu eeldaks, ja kas on teada, et seda oleks arvanud kultuuriministeerium?

4. Milline võiks olla objekti realistlik tasuvusarvutus? Seni kuuldu põhjal on turisti Eestisse jäetav rahasumma oluliselt väiksem kui nimetatud 1500 eurot ning selles sisaldub ka nende genereeritud import, mistõttu tasuvuse Eesti majanduse jaoks määrab neto. Ka lisaturistide arv 20 000 väärib usaldusväärset hinnangut.

5. Kas on tagatud, et riigieelarvest ei toetata projektiga läbipaistmatult jõukaima omavalitsuse ja hoone omaniku eelarvet?

6. Kuidas suhestub nõukogudeaegse taastamise projekt vajadustega Eesti ja Tallinna sakraal- ja muude varasema hoonete kaitse ja säilitamise järele?

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles