/nginx/o/2016/12/04/6144451t1h85ed.jpg)
Valitsus ilmselt rahuldab mõne Tallinna vene kooli palve saada eesti keele õppeks erisus, kui selline taotlus tehakse, ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
Reps: valitsus ilmselt teeb Tallinna vene koolidele keeleõppeks erandi (23)
6. veebruar 2017, 17:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud, et valitsus seekord (sellise taotluse) rahuldab, aga loomulikult me tahame ka haridusministeeriumis, kes me peame (taotluse valitsusele) esitama, näha ja kokku leppida need tegevused keeleõppe taseme tugevdamiseks,» ütles Reps esmaspäeval.
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles eelmisel nädalal, et lähiajal on oodata kolme venekeelse kooli taotlust võimaldada neile erisust eesti keele õpetamisel gümnaasiumis ning uue koalitsiooni varasemate kokkulepete põhjal on eeldada, et valitsus need ka rahuldab. Tema sõnul annab selliseks veendumuseks alust eelkokkulepe Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu sõlmitud koalitsioonilepingu tasemel.
Kõlvart ütles kolmapäeval telekanalile PBK, et Linnamäe Vene Lütseum ja Kesklinna Vene Gümnaasium on juba sellekohase otsuse teinud ja lähiajal on oodata veel ühe vene kooli otsust taotlus esitada. Kaks nimetatud kooli esitavad sellise taotluse juba neljandat korda, kuid eelmised valitsused on keeldunud neid rahuldamast, lisas Kõlvart
Tallinna abilinnapea viitas ka, et erisust taotlevates koolides alustatakse samas eesti keele õppe tugevdamisega, et lapsed suudaksid pärast kuueaastast eesti keele õpet anda eksami tasemel C1. «Praeguse seaduse kohaselt peavad lapsed omandama eesti keele B2 tasemel. Intensiivsema eesti keele õppe jaoks on vaja nii sisulisi ümberkorraldusi kui ka raha, mida uus koalitsioon on lubanud,» märkis Kõlvart.
Peaminister Jüri Ratas ütles detsembris, et praeguse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel võib erisust keeleõppes võimaldada, kui kooli hoolekogu vastava ettepaneku omavalitsuse volikogule teeb ja omavalitsuse volikogu seda kaalub ning teeb palve valitsusele. «Aga see erisus ei ole see, et minnakse üle vene keelele. Erisus on see, et kooli juhtkond saab korraldada keeleõpet paindlikumalt,» sõnas peaminister 7. detsembril riigikogus valitsuse infotunnis. Ratas sõnas, et uues koalitsioonis on kokku lepitud, et eesti keele õppe tase peab tõusma.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi õppekeel eesti keel, mis tähendab, et riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest peab vähemalt 60 protsendi ulatuses toimuma õpe eesti keeles. Samas on selles lubatud valitsuse otsusega erandeid teha.
Praeguseks pole siiski Tallinna linnavolikogu menetlusse vastavaid taotlusi veel antud, öeldi esmaspäeval linnavolikogust. Kui volikogu taotused heaks kiidab, saadetakse need edasi otsustamiseks valitsusele.