Kommentaar: Vabadussõja-aegne Päts väärib ausammast

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toomas Huik

Ettevõtluskõrgkooli Mainor juhi ja ajaloodoktorandi Kristjan Oadi sõnul hinnatakse Konstantin Pätsi liigselt 1934. aasta võimuhaaramise ja 1939. aasta Vene suhete põhjal, kuid ausambal võiks kujutada riigijuhti 1918. aastal, kui ta oli Eesti riigi rajamise eestvedaja.

Oadi sõnul näitas Päts 1918. aastal kriisijuhtimises absoluutset maailmaklassi ja väärib kindlasti ausammast. «Vabadussõja alguses polnud riigil sõna otseses mõttes mitte midagi. Polnud raha, riigistruktuuri ega liitlasi ning isegi rahvas ei uskunud võitu. Ja samal ajal oli Pätsil julgust siduda oma saatus noore riigiga, hoolimata sellest, et punavägi liikus juba Narvast Tallinna poole,» rääkis Oad.

«Tollane Päts oli ettevõtja, visionäär ja haritlane – eeskuju tänastele poliitikutele. Palju mehi ostab keskeakriisi saabudes mõne mänguasja, 44-aastane Päts võitles välja eluõiguse Eesti Vabariigile,» lisas Oad.

Koolijuhi sõnul oli Konstantin Päts 1920. aastatel oma parimas ja idealistlikumas vormis. «Tema tollaste kõnede kohaselt olid riigi alustalad institutsioonid, mitte indiviidid. Ta kutsus üles tuginema asjadele, mis täna on elementaarsed – õigusriik, selged reeglid valitsemises, tugevad organisatsioonid.»

«Seega ei peaks Pätsi kuju tulema buldoginäoga autokraadi-perioodist, vaid kujutama nooremat ja aatelisemat idealisti, kes tõi meile vabaduse,» lisas Oad.

President Kersti Kaljulaid on öelnud, et ei poolda Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi asutajate pärandi jäädvustamist ühise mälestusmärgiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles