Fotod: politsei soetas eesistumise ajaks tuttuued jalgrattad

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) sai kätte ligi 5000 euroga soetatud viis jalgratast, millega politseinikud ja abipolitseinikud eesistumise ürituste ajal suvel patrullima hakkavad.

Mõte soetada Eesti eesistumise perioodiks uued ühesugused jalgrattad hakkas idanema juba ammu, kuid teoks sai see mõni päev tagasi, kui Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse politseikapten Tõnu Janter ühes kolleegiga Põhja-Tallinnas uutel ratastel järel käis. Mullu sügisel PPA välja kuulutatud ostukonkursi võitis rattapood Velospets.

Saksamaal toodetud 27-käiguline sinine kaherattaline maksab kogu varustusega 958 eurot. PPA ostis viis ratast, mis läksid kokku maksma 4790 eurot.

Politseikapten Tõnu Janter uue rattaga. Sel on küljes muu hulgas spidomeeter, tugeva valgustusega lamp ja kotike, kus on sees ratta – kas enda või abivajaja –, remontimiseks vajalikud tööriistad. Foto: Eero Vabamägi
Politseikapten Tõnu Janter uue rattaga. Sel on küljes muu hulgas spidomeeter, tugeva valgustusega lamp ja kotike, kus on sees ratta – kas enda või abivajaja –, remontimiseks vajalikud tööriistad. Foto: Eero Vabamägi Foto: Eero Vabamägi / Postimees

«Rattaga pääseb peaaegu kõikjale, vajadusel ka suhteliselt vaikselt ligi, inimestega saab vahetult suhelda ja viie-kuue kilomeetri raadiuses on see ka kõige kiirem vahend väljakutsele reageerimiseks. Eriti kesklinna ja vanalinna piirkonnas, kus suvel on palju turiste ja autoga töö tegemine keeruline,» nimetas Janter rattapatrulli plusse.

Miinusena tõi ta välja, et kui jalgrattapolitseinikul on vaja kedagi kinni pidada, siis ei saa teisiti, kui tuleb ikka politseiauto järele kutsuda.

Praegu on politseil üle Eesti kokku paarkümmend jalgratast, millest suurem osa on juba üsna vanad. Esimene neist soetati 15 aastat tagasi, kui Tallinnas toimus Eurovisiooni lauluvõistlus. Nendega sõidavad peamiselt abipolitseinikud, kes suvel suurematel üritustel Tallinnas, Pärnus ja Tartus korda hoiavad.

Janterile meenus kunagine juhtum, kus rattapatrull püüdis edukalt kinni põgeneva mootorratturi. «Oluline ei ole kiirus, vaid taktika,» märkis ta. Rammu peab samuti olema ja seepärast rattapatrull pikemaid kui kuuetunniseid vahetusi ei tee.

Ka vastsoetatud ratastega hakkavad ringi väntama põhiliselt abipolitseinikud, kuid vastavalt ajalistele võimalustele kasutavad neid aeg-ajalt ka politseiametnikud.

Plaan näeb ette, et kui eesistumisega seotud üritused mai lõpus hoo sisse saavad, on Tallinna kesklinna ja vanalinna piirkonnas päevasel ajal väljas korraga kaks rattapatrulli ehk neli politseinikku. Suuremate ürituste aegu võib rattapatrulle näha ka mujal Eestis, näiteks Weekend Festivalil Pärnus.

Kuid enne veel saavad politseinikud rattakoolituse. Janter soovitas, et nii nagu korrakaitsjad vaatavad enne sadulasse istumist ratta üle, peaksid seda tegema kõik ratturid. Vanematel soovitab ta laste jaoks aega võtta ning kontrollida enne kaherattalise üleandmist selle tehnilist olukorda ja korrata üle liiklemise põhitõed.

Sügisel, kui suuremad üritused läbi ja ilmad jahedamad, viiakse rattad hooldusesse ja seejärel politsei rattaparklasse, kus need järgmist suve ootama jäävad.

Janteri sõnul on Eestis rattapatrulli arendamisel paljuski õppust võetud Hollandi kolleegidelt. Tulevikus hakkab ehk politsei sellist patrulliliiki veelgi enam kasutama.

Tasub veel märkida, et õige pea ajavad ka motopolitseinikud oma rattad välja – Eestis on kümneid motopolitseinikke ja peaaegu paarkümmend tsiklit. Nende tööks on liiklusjärelvalve, aga ka eskordid ja ennetustöö. Kaherattalise plussiks on, et ummikute korral saab parema manööverdamisvõimekusega mootorratas kiiremini abi järele sõita.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles