Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kopli totaalne muutumine

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vaade Kopli poolsaare tipus asuva Mereakadeemia tornist. | FOTO: Mihkel Maripuu

Aastaid Tallinna murelapseks olnud Kopli asumist peaks peagi saama atraktiivne linnakeskkond: muutuvad majad, muutub inimeste suhtumine.

«Kopli asum on natuke nagu suletud kogukond. Asetus poolsaarel, kolmest küljest merega piiratud ning Pelguranna linnaosast pargi ja raudteega eraldatud. Seetõttu arenevad siin asjad mõneti teisiti, kuigi muu linnaga samas suunas,» leidis Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. «Kõik sotsiaalsed grupid ja paljud rahvused elavad kõrvuti ning saavad omavahel hakkama. Ma olen nimetanud Kopli elu kergeks manjaanaks. Samas – linnaosa areng, hinnakasv ning hoonete kordategemine on siin samamoodi olemas,» leidis ta.

Tallinna linnaarhitekti Endrik Männi sõnul on Kopli asum veel paljuski suletud mereääre ja ajaloost säilinud tööstushoonete territooriumidega ala. «Samal ajal on piirkonnas palju arhitektuurselt väärtuslike puitelamuid ja ka nõukogudeaegseid korterelamuid. Koplil on kõrged looduslikud eelised, mis teevad piirkonnast atraktiivse linnakeskkonna – mereäär, mereäärsed arengualad, rannapromenaadi tekkimine, suured avalikud pargialad (Kopli kalmistupark, Süsta park, Kase park). Viimaste korrastamisel ja arendamisel on võimalik luua eri vanuserühmadele häid linnalisi vabas õhus vabaaja veetmise võimalusi,» selgitab Mänd. «Samuti on olemas kooli- ja lasteaedade võrgustik, mis on just noortele peredele elukoha valikul oluliseks kriteeriumiks. Seega on hoonestus ja elamistingimused mitmekesised ning potentsiaali kujuneda ajaloolist miljööd ja looduskeskkonda väärtustavaks mitmekesise välisilmega elu- ja töökeskkonnaks on Koplil suur.»

Risto Vähi meelest hakkab hirm Kopli ees tasapisi taanduma. «Tegelikult on siin palju asutusi, ettevõtteid ja koole, kus käivad ka muude linnaosade inimesed, ja selles suhtes on tegu kogu Tallinnaga vägagi seotud asumiga. Kes ütleb Kopli kohta geto, eksib rängalt. Karmid ajad on siin ammu lõppenud,» rääkis ta.

«Praegu näeme siin paljude ajalooliste hoonete taastamist või siis tühjade alade arendamist. Kopli liine teavad kõik ja tegevus vaikselt käib. Trammitee saab põhjalikult korda. Meil on siin palju loodust, industriaalset pärandit, sadamaid, aedu, korter- ja eramaju. Siin on absoluutselt kõike. Lisaks mingi oma identiteet. Palju noori kolib siia, aga mida tasub meelde jätta – Kopli pole uus Kalamaja. Kopli on ja jääb Kopliks,» leidis Vähi, kes ise on samuti Kopli elanik.

Kopli liinide asemel kerkib peatselt uus elurajoon. / Sander Ilvest | FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

«Koplis on säilinud veel palju autentsust, mis populaarsetes Kalamajas ja Pelgulinnas on hakanud asenduma juba uute kihistustega,» kõlas linnaarhitekti seisukoht. «Paratamatult on Kalamaja populaarsus jõudnud tippu ja gentrifikatsioon nihkumas Koplisse. Kopli piirkonna ehedus on väärtus, mida paljud otsivad ja hindavad.» Linnaarhitekti sõnul peitub eelis ruumilises mitmekesisuses ja looduslikus asukohas – asum, mida mõlemalt poolt ääristab meri. Esimeseks piirkonna arengutõukeks saab kindlasti olema Kopli liinide taaselustumine. Aga lisaks võib öelda, et selline nn loomelinnaku õhustik on järk-järgult laienemas ka teistesse Tallinna kasutusest välja langenud tööstuskompleksidesse. Kopli asumi puhul on selleks endine jalatsivabrik Põhjala Marati tänaval, kus mastaapsed tööstushooned seisavad tühjana ning arendajatel on juba tekkinud esmaseid mõtteid ala arendamiseks, rääkis Mänd.

Vähi sõnul tuleks tulevikku silmas pidades vaadata kahte asja. «Esiteks –  siin toimuvad arengud, majad saavad korda ja ka uusi ehitatakse (Kopli liinid). Teiseks, siia jääb alles asumi industriaalne pool. Laevatehas ja sadamad ei kao kuhugi, Bekkeris uuendatakse taristut. Ka toimiv raudteeliin on ja jääb. Seega jääb Kopli selliseks omamoodi piirkonnaks edasi, aga muutub samas üha kenamaks.»

Kopli liinide festival. | FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

«Kopli on lähitulevikus kindlasti tugevalt muutuv linnaruum,» kinnitas Mänd. Kõige konkreetsem arendusplaan ongi tema sõnul hetkel seotud Kopli liinidega, mis kujuneb kaasaegseks elukeskkonnaks, kus säilitatakse väärtuslik hoonestus ning kavandatakse arhitektuurselt sobiv uushoonestus. «Piirkonda hakkab rikastama rannapromenaad ja rannapark ning arvestatakse ka supelranna rajamise võimalusega. Meeruse sadam on ümber kujunemas mitmefunktsiooniliseks linnakeskkonnaks, kus samuti pikendatakse tänavaid mere äärde, luuakse rannapromenaad ning arendatakse mereäärseid tegevusvõimalusi,» andis Mänd ülevaate tulevikuplaanidest. Realiseerimata ala on aga tema sõnul Sirbi-Kopliranna-Vasara tänavate vahel, mis oli varasemalt detailplaneeringuga nn elamumessi alaks kavandatud ja kuhu oli ette nähtud ligikaudu 218 uut täiendavat korterit. Lisaks on Pardiloigu tänavaga piirneval kvartalil potentsiaali kujuneda mereäärseks elu- ja töökeskkonnaks ning perspektiivikas on ka endine Tallinna Keraamikatehase (täna Tallinna Kunstkeraamika Tehas) territoorium.

Korteriühistu juhi kommentaar

Lauri Laansalu, KÜ Kolde pst 78 juhatuse esimees

Olen elanud siin linnaosas 16 aastat. Inimeste arvamus piirkonnast on muutunud paremaks: negatiivse alatooniga «Kopli rajoon» on asendunud soliidsema märkega «Põhja-Tallinna linnaosa».

Põhja-Tallinnast on saanud linnaosa, kuhu noored pered tahavad kolida. Aegamisi on tekkinud rohkem kaunites värvides ja värske fassaadiga renoveeritud maju. Uute kortermajade ehituse tempo on kasvamas, vanad Kopli liinid võetakse maha. Kaasaegsete trammide jaoks on trammitee ehitus pooleli.

Mis on Kopli plussid? Asukoht kesklinna lähedal, tasuta parkimine, hea ühistransport, korras pargid, männimets, rannarajoon. Sportimiseks on võimalusi palju: jooksurajad metsas, trenažöörid rannas, korvpalli plats, jalgrattateed, rulaplats Kolde puiestee alguses, Sõle tänavale peaks peatselt kerkima uus spordihoone. On avatud uusi kaubanduskeskusi ja jaekaubandusketid on avanud kauplusi (Stroomi Keskus, Arsenali Keskus, Rimi, Selver).  See aeg, kui valida oli vaid kahe toidupoe vahel või tuli sõita teise linnaossa toitu ostma, on õnneks ümber.

Vahva on ka see, et Põhja-Tallinna ühest osast, Kalamajast on saanud uus Kadriorg, kuhu tulevad restoranid, kohvikud, kus armastavad aega veeta hipsterid ja turistid. Toimuvad festivalid ja üritused: Pelgulinna päevad, Kalamaja päevad, Telliskivi Loomelinnaku festivalid ja laadad.

Korteriühistus on pensionäridest enamus asendumas noorte peredega. Vanade ühistuliikmetega seob meid pikaajaline koostöö ning usaldus ja kommuunitunne, uued liikmed saabuvad aga eelarvamusega ning ühistujuht saab kuulda teinekord üsna kummastavaid kommentaare. Aga samas on uued liikmed renoveerimise, pangalaenu ja uuenduste poolt, nii et see on positiivne.

Parkimiskohtade vajadus kasvab ja ühistujuht peab hakkama võitlema parkimiskohtade pärast – paraku igale korterile ei pruugi neid jaguda. Rajoon on aga puhtam kui varem, sest ühistu territooriumide korrashoid on nüüd mupo valvsa kontrolli all.  Muret teeb aga asjaolu, et kortermajade seinu soditakse grafitiga ning kahjuks pole ka inimeste suhtumine puhtusse ja korda väga palju muutnud – kommipabereid, väiksemat prügi visatakse ikka maha, isegi rõdult, ega taheta prügi sorteerida. Koplis asuva korteriühistu juhilt ootavad elanikud tihtipeale, et ta käituks justkui politsei, kes lööb korra majja.

Artikkel ilmus algselt Eesti Korteriühistute Liidu ajakirjas Elamu.

Tagasi üles