Tallinnas Haabersti linnaosas põles täna öösel kortermaja ees seitse autot, neist kolm hävis täielikult, päästjad peavad põlengu põhjuseks süütamist.
Pildid ja video: Tallinnas põles kortermaja ees seitse autot (12)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
11. juuli 2017, 08:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja päästekeskuse pressiesindaja ütles Postimehele, et häirekeskus sai väljakutse Õismäe tee 150 maja juurde kell 3.05.
Päästjate sündmuskohale saabudes põles seitse maja ette pargitud autot. Tules hävis kolm autot täielikult, kaks 50 protsendi ulatuses ja kaks sõidukit sai kuumakahjustusi.
Päästad kustutasid tulekahju kella 4.24ks. Põhja päästekeskuse teatel on tulekahju arvatav tekkepõhjus süütamine.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja ütles Postimehele, et praegustel andmetel süttis põlema üks auto ja tuli levis sellelt teistele sõidukitele. Ühtlasi algatati juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.
Kõrvalmajas elav naine nägi vahetult enne tulekahju kaht meest õues askeldamas
Kõrvalmajas elav naine rääkis Postimehele, et ärkas öösel kella 3 ajal selle peale, et oli köögiakna lahti jätnud ja korter oli külmaks läinud. Kui ta akent kinni läks panema, nägi ta õues askeldamas kaht tegelast, üks noorem ja teine vanem mees.
Naise sõnul olevat ta näinud neid midagi prügikasti toppimas ja seejärel olevat mehed minema kiirustanud. Nähtust lubas ta teada anda ka politseile.
Teisel pool teed asuvad autod võis süüdata voolav kütus
Sündmuskohta uudistanud majaelanike hinnangul süttis esimesena kohe trepikoja ukse ette pargitud Škoda, millest võttis omakorda tuld kõrvalseisev Lexus. Eemale pargitud sõidukid läksid majaelanike hinnangul põlema sellest, et Škodast lekkis välja põlev kütus, mis voolas teisele poole teed pargitud autodeni.
Ühe majaelaniku sõnul kuulub tõenäoliselt esimesena süttinud Maxima kirjadega Škoda samas majas elavale naisele. Väidetavalt on samal autol ennegi rehvid tühjaks lastud.
Škodaga sõitnud naine pargib majaelanike sõnul sageli auto täpselt trepikoja ukse ette ning paar naabrit avaldasid arvamust, et äkki ei meeldinud see mõnele inimesele ja tulekahju põhjust tuleks otsida sealt.
Möödunud neljapäeval toimus korteriühistu koosolek, kus arutati majale kaamerate panekut. Ideele aga piisavat toetust ei leitud. «Jube kahju, sest politsei oli ka kohe lindistusest huvitatud,» rääkis üks majaelanik, kes sai öisest põlengust teada naabrimehe kõne peale.
Suur rahaline kahju
Autokliinik OÜ kahjukäsitleja Viktor Siig märkis, et põlenud autot ei ole võimalik taastada. «Isegi kui sõiduk on saanud vaid tulekolde kahjustusi, siis salong on ikkagi nii läbi imbunud, et ka salongi vahetus ei aita.»
Siig vaatas Postimehe palvel fotosid Õismäe teel põlenud autodest. «Ka need autod, millel on vaid külg või tagumine ots põlenud, lähevad mahakandmisele,» sõnas ta.
Teatavasti põles kolm autot täielikult maha, kaks 50 protsendi ulatuses ja kaks sai kuumakahjustusi. Kas ka viimase puhul läheb auto automaatselt mahakandmisele?
«Kui plekk on kuuma saanud, siis sellega ei ole enam midagi teha ja seda ei anna ka taastada. Kui kuuma on saanud plastdetailid, siis need saab tõepoolest ära vahetada. Üldjuhul on siiski nii, et kuumakahjustusi ei saa üks detail, vaid ikka pool külge,» rääkis Siig.
Pilte vaadates hindas Siig, et näiteks põlenud Lexus on väärt 10 000 ja uuem Škoda 20 000 euro ringis. Ta lisas, et kahjustada saanud vanemat tüüpi auto kapottki maksab 500–1000 eurot. «Kui kõigi seitsme auto turuväärtus kokku lüüa, siis saab ikka korraliku kahju kokku,» ütles ta.
PZU Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Urmas Saar kinnitas Postimehele, et kui autodel on kaskokindlustus, siis kuulub põlengu tehtud kahju ka hüvitamisele. «Kahju hüvitatakse ka siis, kui on tegemist süütamisega v.a juhul, kui süütajaks oli auto kasutaja või omanik või nimetatud isikud süütamise korraldasid ja see tuvastatakse,» ütles ta.
Ergo Kindlustuse transpordikahjude vanemkäsitleja Raido Orulaid lisas, et lepingu sõlmimisel tuleks jälgida, et lepinguga oleksid kaetud nii süütamine kui ka sõiduki süttimine tehnorikkest. Nii on kindlustusseltsil hiljem õigus väljamakstud kahjusumma süüdlaselt tagasi nõuda.