Mitmed Tallinna lapsevanemad, kelle laps soovitud kooli ei saanud, elavad seda üsna raskelt üle ja on tõsiselt mures saabuva sügise ning tulevase elukorralduse pärast, selgus Postimees.ee üleskutsele vastanute kirjadest.
Uue koolisüsteemi hammasrataste vahele jäämine tekitas kibestumust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ei ole võimalik kirjeldada seda valu, mida mina vanaemana olen pidanud üle elama selles koolisaagas. Laps, kes loeb, kirjutab, arvutab vabalt 10 piires, natuke raskemini 20 piires, on igati tubli ja arukas, teeb katsed suurepäraselt, ei saa sisse kahte oma kodulähedasse tavakooli, kuhu ta kirja pandi,» kurvastas üks kirjutaja.
Teine ema, kes ootab haridusameti otsust lapse kooli kohta, märkis: «Juba praegu on vastik tunne sees, et minu laps on põhupea (kuigi ta loeb, kirjutab ja arvutab, iga päevaga muutub aina paremaks). Milline lõhestatus ja viha keeb minus nende eliitkoolis õppivate laste suhtes, selle seaduse suhtes.» Tema hinnangul külvab see süsteem viha eliidi vastu. «Olin see loll sinisilmne ema, kes käis katsetel vaid kahes koolis ja kelle laps nüüd on ilma koolita. Milleks ma pean maksma makse eliidi koolitamisele, kui mu oma laps peab käima kilomeetrite kaugusel?»
Ei julge valimata jätta
Teise lapsevanema dilemma seisnes selles, et laps sai katsetega küll ühte kooli sisse, kuid mitte esimese eelistuse kooli, kus laps oli eelkoolis käinud ja kus tema vend käib – seal jäädi täpselt joone alla. «Tegelikult on ju koolis veel kuus reservkohta ja mõned võib-olla ka loobuvad, aga joone alla jäänud laps pidi valima ikkagi teise kooli, millega tal on vähem sidet,» tõdes lapsevanem. «Valimata ei julge ka jätta. Seega kõik küll leiavad koha, aga kas ka selle, kuhu tahtsid ja mis neile logistiliselt parem on, see on kaheldav.»
Bussisõit kooli ei sobi
Nõmme lapsevanem ei tahtnud oma last erinevatele katsetele tirimisega traumeerida ning proovis vaid ühte Nõmme kooli, kus laps käis ka eelkoolis. «Paraku tuli teade, et sinna ta sisse ei saanud.
Ausalt öeldes ei osanud ma arvatagi, et olukord nii masendavaks võib pöörduda. Alles nüüd sain teada, et elame kriitilises piirkonnas, kus kohti ongi liiga vähe,» kirjeldas ta. Pinge on laes eelkõige seetõttu, et ühistransport Nõmmelt ei ole just parim – näiteks Mustamäele kooli minnes peaks laps mitu korda busse vahetama.«Vastik tunne on, et nii oluline otsus tehakse kellegi võõra poolt, kes ei oska arvatagi, kui palju sellest sõltub või mis meile paremini sobiks.»
Haridusameti eilne otsus Nõmme põhikoolidesse lisaklasse teha – olgugi, et õhtuses vahetuses - on ilmselt selle lapsevanema jaoks tõsine kergendus. «Ka õhtune vahetus on parem kui ühistranspordiga kaugele kooli loksumine,» avaldas ta arvamust.
Ka Mia tõdes, et laps jäi kodulähedasest koolist välja. «Arvestasime, et maja kõrval asuv kool on meile piirkonnakooliks, aga vaatamata eelkoolis käimisele jäi välja. 6-aastasele oli 2,5-tunnine katsemaraton väsitav ja tähelepanu hajus ära,» põhjendas ta. «Seega kooli pole ning kuna ta pole kindlasti valmis hakkama seiklema ühistranspordiga ning lähima kooli juurde ühistransport puudub, siis plaanime ta jätta aastaks koduõppele. Aga mitte kui alaarenguga lapse (haridusameti tõlgendus koduõppe võimalikkusest) vaid kui näite lapsest, kes haldussuutmatu linnavalitsuse tegemata töö pärast ei saa kooli. Meie perel puudub motivatsioon hakata teda mägedele kooli vedama.»
Väikeklasse pole
«Minu laps vajab õppimist väikeklassis, kuid meie kodule lähematesse koolidesse, kus on väikeklasse, laps sisse ei saanud. Samuti mitte ka kodukoha järgsesse kooli. Sisuliselt jääb meile järele vaid üks variant, mis on kodust umbes 1,5 tunni tee kaugusel ning kuhu tuleb sõita kahe bussiga. Ma ei mõista, miks linn ei suuda siis luua rohkem väikeklasse, kui vajadus nende järele on nii suur? Selle asemel pannakse hoopis igal aastal jälle paar kooli kinni. Meie pere elukorralduse lõi igatahes selleaastane seadus küll täiesti sassi ja mul pole õrna aimugi, kuidas mu seitsmeaastane poeg (kes on paras tuulepea) saab iseseisvalt hakkama koolist koju tulekuga? Kogu see olukord on täiesti absurdne!!!» muretses veel üks ema.
Sõltus kooli toetamise võimalustest
Mitmed tõid välja ka selle, et koolikatsetel mõõdeti lapsevanemate võimet kooli rahaliselt toetada. «Osas vähe kaudsemalt ja osas üsna sirgelt küsides. Selgus ka see, et tutvused aitavad. Näiteks on vaja olla õige inimese laps ja lapselaps,» kirjutas Mr C nime all kommenteerija. «Kui see kogemata välja tuli, võeti ühe kooli poolt kiiresti ühendust ja kutsuti täiendavale vestlusele, et leiame äkki variandi.»
«Vene tänaval küsiti otse, millist tööd täpselt teatud asutuses teete. Nii et lapsevanemad, see on eelkõige teie koolikatse, mitte laste. Ausam oleks tehagi nii - vanemad esitavad taotluse, vestlevad ja lapsele pole vaja alaväärsustunnet tekitada, et tema nüüd ei teinud katseid ära,» avaldas arvamust Kiki.