Izmailova: hakkan linnavalitsuses jalgrattaga tööl käima (8)

Izmailova lipukiri on lihtne: parem on mitte osta asju, tarbida kõike vähem, aidata nõrgemaid. Tuntust on Izmailova viimastel aastatel kogunud Eesti metsade kaitsmise aktivistina. Tänavu kevadel valiti Izmailova roheliste erakonna uueks juhiks. Enda sõnul on tal poliitikas isekad eesmärgid: kindlustada, et tema lapsed saaksid mängida metsas ja hingata puhast õhku, kirjutas linnavalitsuse portaal Pealinn.ee.

Kas teie ja teised rohelised mõtlesite kaua enne, kui otsustasite Keskerakonnaga Tallinnas koalitsiooni minna?

Läbirääkimised olid küllaltki tempokad. Kuna suuri lahkarvamusi meil Keskerakonnaga üheski punktis ei esinenud, siis meil väga palju aega mõtlemiseks ka ei kulunud. Eile (1. novembril) edastasime koalitsioonilepingu sisu ka roheliste volikogule ja sellega oldi nõus.

Kas abilinnapeana hakkate jalgrattaga tööl käima?

Jah, ma täitsa olen selle peale mõelnud. Muidugi!

Teie enda puhul väljendub roheline mõtlemine muu hulgas võimalikult paljude esemete taaskasutamises. Kuidas selle äratundmiseni jõudsite?

See oli juba päris ammu. Juba ammu on mulle meeldinud pigem asju parandada, kui neid ära visata ja uusi osta. Ilmselt on see kuidagi seotud minu iseloomuga. See sai lõpuks praktilise väljundi rohelise maailmavaate näol. Aga konkreetset murdepunkti ei oskagi kohe välja tuua. Mida kasutatuna osta ei saa, püüan leida ökopoodidest, vastutustundlikelt tootjatelt. Teise ringi kaupa leiab ka netist.

Mida rohelised tahaksid linna valitsemisel korda saata, olete viidanud Roundupi ja teiste pestitsiidide keelamisele umbrohutõrjes, aga mis veel?

Laseteaedadesse ja koolidesse tuleks näiteks viia mahetoit. Samuti peame oluliseks kohaliku taastuvenergia kasutamist Tallinnas. Samuti võimalikult loodussõbralikku prügimajandamist ehk siis jäätmete maksimaalset taaskasutamist. Samuti biojäätmete võimalikult suurt kokkukogumist ja äratarvitamist. Samuti kavatseme tõsiselt tegeleda ligipääsetavusega, ehk siis et erivajadustega inimesed, kasvõi ratastoolis saaksid linnas igale poole mugavamalt ligi. See punkt on meil samuti koalitsioonileppes sees. Ja oluline on ka linna looduslike koosluste säilitamine.

Tallinnas peetavate mesilaste mesi on väga puhas, seega on loodus linnas heas seisus ja lubab linnaaiandusega tegelemist. Tallinnas on juba paljudes lasteaedades köögiviljade kasvatamise kastid ning ka linnaaianduse projekt on töös. Kuidas siin edasi minna?

Me mõtleme strateegiliselt tuleviku peale, et kuidas viljeleda linnades toidu tootmise meetodeid. See on väga arenev ala ning ühtlasi perspektiivikas. Üks meie unistus on näiteks, et ka lasteaedade ja koolide juures õues oleks taimede kasvatamine võimalik. Et lapsed saaksid kooli- või lasteaia aedades näha, kuidas taimed arenevad või muutuvad looduse tsüklites, ja kuidas looduses üldse kasvamine toimub. See on meie arvates väga oluline. See annaks ühe tõuke, et Tallinn valitaks Roheliseks Pealinnaks.

Tallinn asub maailma puhtaima õhuga pealinnade esikümnes, aga kas seda saab veel puhtamaks muuta – kas näiteks ahjuküttega aedlinnaosades on küttehooajal õhk saastunud?

See on laiem teema. Linna õhku saastavad ikka rohkem fossiilkütused ja fossiilkütustega sõitvad sõidukid, kes lisaks muule saastele rikuvad linna õhku naastrehvidega tolmu tekitades. Meil on Tallinnas selles mõttes õhk üldiselt puhas, et siin puhuvad küllaltki tugevad tuuled. Aga õhusaastet, mis tekib fossiilkütuste kasutamisest, tuleks kindlasti vähendada, see muudaks olukorra veel palju paremaks. Nii et siin kindlasti annab keskkonda veel puhtamaks muuta.

Kas pole mitte nii, et rohelist mõtteviisi ehk kõige ise valmistamist saavad endale lubada ennekõike rohket vaba aega omavad inimesed, näiteks töötud või siis rikkad, kel raha ökotoodeteks?

Mina näen, et see nõuab kõigepealt teadlikku otsust. Sa pead enda jaoks selgeks tegema, millise maailma sa soovid maha jätta oma lastele ja lastelastele. Sellest lähtuvalt saab maailma enda ümber väga palju paremaks muuta. Seega ma ei ole väitega nõus, et rohelist mõtteviisi saavad lubada vaid vaesed. Pigem vastupidi, vähem kindlustatud inimesed on pigem surutud mingeid kindlaid valikuid tegema, nad ei ole nii vabad võib-olla.