Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kibuvitsa palvela restaureeritakse 1930ndate vaimus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Järgmisel aastal peaks lõpule jõudma Kristiines asuva vanausuliste palvela restaureerimine, mis on kestnud ligi kümme aastat.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ja linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik käisid eile Kibuvitsa tn 6 asuvas palvelas tutvumas teise ehitusjärgu jooksul tehtud töödega.

Tänavu jätkati siseruumide restaureerimisega ning tuleval aastal on plaanis tööd lõpetada. Praeguseks on restaureeritud ka Eestis ainulaadne palvela ikonostaas, mille ikoonide restaureerimist alustati juba ligi kümme aastat tagasi. Linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakond on hoone restaureerimiseks, ikonostaasi ja ikoonide ning lühtri konserveerimiseks investeerinud kokku umbes 160 000 eurot.

Duboviku sõnul tuli möödunud aastal kogu palvela põrand üles võtta ning eemaldada ka põrandaalune täitekiht, sest kõik oli majavammi täis. Praeguseks on sellega asjad korras ning siseruumides jätkuvad muud tööd.

Novikov meenutas, et kui ta omal ajal Kristiine linnaosa vanemaks sai, oli Kibuvitsa palvela üks esimesi kohti, mida talle tutvustati. «See oli suureks üllatuseks, et Kristiines või isegi terves Tallinnas on selline koht olemas. Ma arvan, et 90 protsenti tallinlastest ei tea sellest midagi,» ütles Novikov. Mees lahkus äsja riigikogust, et asuda linnaplaneerimisega tegeleva abilinnapea kohale Tallinna linnavalitsuses. Tema haldusalasse kuulub muinsuskaitse ning seetõttu ka mälestisena kaitse all olev vanausuliste palvela.

Esimesed andmed Tallinna vanausuliste kohta pärinevad juba 18. sajandist ning esimene palvela rajati Tallinna 1807. aastal. Kibuvitsa tänava palvela ehitati 1930. aastal koguduse liikme annetatud krundile. Hoone laskis ehitada luterlane Ado Mäeberg, sest selline oli olnud tema vanausulise abikaasa viimne soov.

Hoone laienduse ja ikonostaasi projekti autor oli Nikolai Thamm noorem, kes oli ka «Russalka» monumendi arhitekt. 1960. aastatel kaotas lihtne kogudusehoone kõik oma funktsioonile viitavad elemendid, sealhulgas sibulkupliga torni.

Kümmekond aastat tagasi tunnistati palvela Tallinna muinsuskaitse soovitusel kultuurimälestisteks. Kristiine linnaosa valitsuse bilanssi kuuluv hoone otsustati taastada sellisena, nagu see oli 1930. aastatel. 2007. aastal alustati ka vanausuliste palvela ikoonide restaureerimist.

«Ikonostaasis olevad ikoonid on kõik restaureeritud, samuti kapiikoonid, aga üht-teist on ikka veel teha,» ütles Kibuvitsa tänaval asuva Tallinna vanausuliste koguduse juht Pavla Repkina. Ta rääkis, et vanausuliste harusid on igasuguseid. «On sellised, kus on papid, aga meie oleme ilma papita, vene keeles – bespopovtsõ,» kirjeldas ta. «Jumalateenistusi viib läbi vanem, kes valitakse koguduse liikmete seast. See peab olema kirjatundja inimene, kes teab vanausuliste tarkusi. Ta peab olema lugupeetud inimene ning kindlast abielus vanausulisega, mitte mingil juhul aga teiseusulisega. Teiseusulisteks loetakse ka õigeusklikke.»

Lisaks on Repkina sõnul vanausulistel paljud toimingud lubatud ainult meestele. «Kogu Eesti peale on meil ainult üks batjuška. See on Andrei Ivanovitš Sergin Kasepää külas Peipsiääre vallas,» kõneles ta.

Pihtima saavad vanausulised tulla vaid suure paastu ajal. «Siis meil on pihtimise nädal, batjuška tuleb siia meie juurde ja võtab inimesed pihile, sest naisterahvas ei tohi kedagi pihile võtta,» selgitas Repkina.

Eesti vanausuliste kõrgeim organ on Vanausuliste Koguduste Liit. «Venemaaga meil seost ei ole, sest sealsetel vanausulistel on side õigeusuga ja selle tõttu me nendele ei allu. Kõigis kolmes Balti riigis on oma vanausuliste liidud ning Läti ja Leedu omadega me suhtleme,» rääkis koguduse juht.

Laulatuseks või ristimiseks sõidavad Tallinna vanausulised Kasepääle Sergini juurde, mõnikord tuleb batjuška ka Tallinna laulatama. Repkina sõnul on laulatus tänapäeval juriidiline protsess ning selleks, et saada ministeeriumilt õigus laulatust läbi viia, tuleb läbida vastav koolitus. Ka Tallinna koguduse liikmetele olevat pakutud seda koolitusvõimalust, kuid huvilisi ei olnud.

Tagasi üles