Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Munitsipaalpolitsei töömailt: Lasnamäe elanike seksimaraton ei lase naabritel magada

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lasnamäe. | FOTO: Liis Treimann

Lasnamäe pakub seal töötavatele munitsipaalpolitsei inspektoritele hulgaliselt tegevust alates ümbruse reostajatest ja lõpetades liiga lärmakalt seksivate naabritega.

«Lasnamäe on nagu «Alice Imedemaal» muinasjutu eesti versioon – siin juhtub kogu aeg imelisi ja uskumatuid asju, mida meil lahendada tuleb,» ütles mupo staažikas vaneminspektor Riina Läll.

Mõni aeg tagasi käis vaneminspektori juures jutul eakas naine Ida-Virumaalt, kes päris, kas ta võib Lasnamäele kolides oma kitse kaasa võtta. «No ma ütlesin, et kindlasti see ei sobi, eriti kui looma vannitoas pidada,» meenutas Läll. Nii ei kolinudki kits ja tema perenaine Lasnamäele.

Kuu aja eest kirjutas Postimees Lasnamäe elanikust, kes kaheksandalt korruselt mööblit ja köögitehnikat alla loobib. Korteriühistu on ohtliku ala lindiga piiranud ja varustanud teatisega «Ohtlik ala, mööbel lendab». Viimaks on ära kolinud autoomanik, kes maksis kuulekalt ära ligi 50 hoiatustrahvi, et parkida sõiduk akna alla kõnniteele. Lõpuks autoomanik väsis ja vahetas elukohta.

Imedemaa-muinasjutu uus peatükk algab järgmisel nädalal, mil munitsipaalpolitseil tuleb tegeleda seksiteemaga. Nimelt on ühe korrusmaja kaks elanikku esitanud kaebuse korduva öörahu rikkumise kohta.

«Üks kaebuse esitaja elab neljandal ja teine teisel korrusel. Öörahu rikkujad elavad kolmandal. Öörahu rikkumise sisu on erootiline karjumine ja voodiga «kappamine»,» selgitas mupo vaneminspektor.

Pärast kaebuste esitajatega vestlemist selgus järgmine olukord. Kolmandal korrusel elab pere, mille pereisa käib välismaal tööl. Mõnda aega on kodus vaid pereema ja lapsed ning siis on elu nagu väikeste laste puhul ikka. Kui aga isa tagasi koju jõuab, saadetakse lapsed vanavanemate juurde ja pärast südaööd algab äge tegevus voodis.

«Ülemine naaber on tunnikese magada saanud, kui ärkab valjuhäälsete karjete peale, enam magama jääda ei saa. Karjumine vaibub mõneks ajaks ja siis algab kõik otsast peale,» rääkis Läll. Alumine naaber häälitsusi ei kuule, tema kaebab toas ringi «kappava» voodi üle. «Nagu hobune kappaks seal toas ringi – koppadi, koppadi, koppadi. Aga ma pean hommikul vara tööle minema. Ma ei saa niimoodi elada.»

Mupo on pidanud Lasnamäel tegelema veel näiteks surnuks toidetud luikedega ja mehega, kes ei viitsi olmeprügi maja taga asuvasse konteinerisse viia ja maksab pigem 80 eurot trahvi ning viib prügikoti autoga naabermaja konteineri kõrvale.

Lälli sõnul on lasnamäelane omaette rahvus, mida kuskil mujal Eestis ei kohta: äärmiselt tähelepanelik naabrite eksimuste suhtes, vilgas vigadest teavitaja, nõudlik, ülimalt emotsionaalne, kohati nagu väike riiukukk, kellega saab aga asjad aetud, kui seda väga rahulikult ja emalik-inimlikult teha. Psühholoogi võimed ja oskused kuluvad sealsetele inspektoritele marjaks ära. «Iga inimese jaoks peab varuma aega, et tema mured ära kuulata ja asjade üle arutleda. Teinekord pakub kodanik jutu lõppedes ise, et – jah, ma eksisin. Olgu see mulle õppetunniks – tehke trahv ära, ma enam nii ei tee. Aga jah, selle delikaatse juhtumi puhul räägin noortega, nagu ema – mõistan nende emotsioone, aga lahendus kõigi osapoolte vahel peab ka kuskil olema,» lausus Läll.

Tagasi üles