Kaitseväe kalmistul mälestati Vabadussõjas hukkunud Briti mereväelasi

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna peeti kaitseväe kalmistul Vabadussõjas osalenud Briti eskaadri Eestisse saabumise 99. aastapäeva mälestustseremoonia.

Eesti vabaduse eest võideldes langenud Briti mereväelaste auks asetasid kalmistul pärjad Suurbritannia suursaatkonna esindajad, Eestis paiknevad Suurbritanniast pärit liitlased ning Eesti kaitseväe, kaitseliidu, Laevastiku Ohvitseride Klubi ja Eesti Eruohvitseride Kogu esindajad.

Mälestuspalvuse pidas Eesti mereväe kaplan nooremleitnant Mikk Leedjärv. Tseremooniaks pani sõjaväepolitsei vahipataljon välja auvahtkonna, muusikaga toetas kaitseväe orkester.

1918. aasta 12. detsembril Tallinna saabunud Briti kergeristlejate eskaader kaitses pealinna mere poolt Balti laevastiku eest. Lisaks toetati admiral E. A. Sinclairi juhtimisel eestlasi relvade, laskemoona ja muu varustusega. Juba 21. detsembril suundusid Suurbritannia ristlejad tagasi merele, rünnates Punaarmee positsioone Kunda, Aseri ja Purtse piirkonnas. 23. detsembril toetasid Briti alused Eesti laevade Lembit, Laine ja Lood dessanti Kunda alla.

Briti laevade osalus oli tähtis ka 1918. aasta 26. ja 27. detsembril toimunud operatsioonis, kus võeti vaenlaselt ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Miiniristlejate üleandmine Eesti erejõududele tugevdas otsustavalt meie laevastiku võimekust iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks. Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Briti laeva ning üle 250 Eesti aluse.

Briti sõjalaevastik avaldas oma panusega tugevat mõju Vabadussõja käigule - osutatud abi oli sõjast ja revolutsioonidest kurnatud Eestile oluline nii poliitiliselt kui ka majanduslikult.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles