Tallinna volikogu võttis vastu järgmise aasta linnaeelarve

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann

Tallinna linnavolikogu võttis neljapäevasel istungil vastu linna tuleva aasta eelarve eelnõu, mille kohaselt on linnaeelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumahuks 683 miljonit eurot ehk üks protsent enam kui selle aasta täpsustatud eelarves kavandatud.

Linna tuleva aasta tulude üldmahuks kavandatakse 648 081 682 eurot. Tuludest moodustavad maksutulud 67,5 protsenti, sealhulgas riiklikud maksud 65,7 ja kohalikud maksud 1,8 protsenti.

Linna peamisteks tuludeks on üksikisiku tulumaks summas 400 100 000 eurot, maamaks 25 730 000 eurot, linna asutuste kaupade ja teenuste müügist saadav tulu 76 128 309 eurot, riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused 93 199 352 eurot, saadav välisrahastus 28 518 004 eurot ja erapartnerite poolt välisprojektide kaasfinantseerimine 1 781 553 eurot.

Tallinna linna järgmise aasta tegevuskuludeks on kavandatud 549 100 526 eurot, mis on 6 protsenti enam kui selle aasta täpsustatud eelarves. Tegevuskuludest on suurima osakaaluga haridusvaldkonna kulud 32 protsendiga, järgnevad linnatranspordi kulud 17 ja sotsiaalhoolekande valdkonna kulud 10 protsendiga.

Enamus linna tegevuskuludest ehk 70 protsenti kaetakse linnakassa tulude arvelt. Linna asutuste omatulude arvelt kaetakse kulusid 14 protsendi ulatuses. Ülejäänud osa moodustavad tegevuskulud, mis kaetakse riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavate sihtotstarbeliste toetuste ning välisrahastuse arvelt, millest omakorda enamuse moodustavad üldhariduskoolide õpetajate töötasud ning riiklik toimetulekutoetus.

Investeerimistegevuseks on tuleva aasta eelarve eelnõus ette nähtud vahendeid kokku 114 743 068 eurot. Enamus investeeringutest ehk 71 protsenti kaetakse linnakassa vahendite arvelt. Välisrahastus moodustab investeeringute katteallikatest 23 protsenti, riigieelarve eraldised neli protsenti ning muud sihtotstarbelised eraldised kaks protsenti.

Tuleval aastal on kavas investeeringute finantseerimiseks kaasata laenuvahendeid kokku summas kuni 30 miljonit eurot. Laenude ja võlakirjade põhiosa tagasimakseteks on järgmisel aastal kavandatud 18,5 miljonit eurot ja intressikuludeks neli miljonit eurot. Linna arvestuslik netovõlakoormus on tuleva aasta lõpuks 39 protsenti põhitegevuse tuludest.

Järgmisel aastal planeeritakse laekumisteks 679 miljonit ja väljamakseteks 683 miljonit eurot ning aasta lõpu vabade rahaliste vahendite jäägiks 30 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles