Yoko Alender: Tallinn sai ebavõrdsuse ja mineviku eelarve (1)

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yoko Alender linnavolikogus.
Yoko Alender linnavolikogus. Foto: Kuvatõmmis

Reformierakondlasest linnavolikogu liige Yoko Alender nentis, et Tallinna tuleva aasta linnaeelarve on kahjuks ebavõrdsuse ja mineviku eelarve.

«Mul on Tallinnas ja Tallinna eelarvega kaks suurt muret – esiteks eelarve ei loo kõigile Tallinna lastele võrdseid võimalusi arenguks. Samuti ei too eelarve kvalitatiivset muutust linlaste liikumisvõimalustes, Tallinna linnakeskkonnas, muudatusi, mis annaks kindluse, et liikumisvõimalused paranevad, ummikud vähenevad ja võimalused tervislikeks, jätkusuutlikeks liikumisviisideks paranevad. Olen arvamusel, et kui investeeringud ühistransporti, jalgrattateedesse ja kõnniteedesse moodustavad tühise viis protsenti summast, mis läheb iga-aastaselt tasuta ühistranspordi ülalpidamisse, ei ole lootust, et liikumisvõimalustes ja liikumise kvaliteedis toimuks vajalik hüpe paremuse poole,» rääkis Alender linnaeelarve kolmandal lugemisel.

Tallinna laste võrdsete võimaluste kohta ütles linnavolinik: «Suurimad vahed võimalustes tulenevad kahjuks ikka veel sellest, milline on lapse päritolu, tema emakeel, ehk siis seostuvad lõimumisega. Linnaeelarvest leiame huvitavaid punkte nagu Rahuliku kooselamise programm, leiame raha programmide tellimiseks PBK-lt, linnapea on isiklikult kinnitanud, et see on vägagi vajalik. Mulle tundub, et seni kuni linnajuhid näevad võimalust selles, et hoida osa ühiskonnast teises keele- ja inforuumis, saab lõimumine olema läbikukkunud. Kõigil tallinlastel – kõigil Tallinna lastel ei ole võrdseid võimalusi parimaks stardiks elus.»

«Tsiteerin selle aasta Inimarengu aruannet, kus parimad spetsialistid lahkasid, miks senine lõimumine ei ole toiminud: «Selekteerime lapsed kolmeaastaselt paralleelmaailmadesse ja imestame, et lõimumine ei toimi.» Nii taasloome Tallinnas lasteaiast alates ebavõrdsust, mis jätkub edasistes haridus-, elukoha- ja töökohavalikutes, isegi oodatavas elueas,» lausus linnavolinik.

Ta tõdes, et sarnaselt eelmise linnavalitsusega võimendab ka praegune elukohapõhise segregatsiooni soosimist, koondades pealinnas kogu venekeelse täiskasvanuhariduse Lasnamäele, sulgedes seal Eesti koole ja lubades vene koolidele erandeid eestikeelse hariduse osakaalu üle. «Kui oleme Riigikogus Keskerakonna ministritelt küsinud ühtse Eesti lasteaia kohta, oleme saanud ebamääraseid vastuseid. Tänagi ei saanud linnapea aru, mida Reformierakonna ettepanek tähendab. Mitte eesti keele õpetamine, vaid ühtne Eesti lasteaed, kus õpetatakse kõigile samu asju samas keeles. Nendele, kellel on teine emakeel, tuleb loomulikult tagada ka see, et saab ka emakeeles lisa. Eelarve menetluse käigus saime selge vastuse, meie ettepanekut üleminekuks ühtsele Eesti lasteaiale, mida toetavad spetsialistid, tänane linnavalitsus ei toetanud,» rääkis Alender.

Tema sõnul kinnitab Praxise lõimumismonitooring, et ca 70 protsenti inimestest, sealhulgas muukeelsed, toetab eesti keele õppe algust alates lasteaiast. «Oluline on siinjuures märkida, et muukeelsete seas on suurim toetus mudelile, kus õpitakse ühtses Eesti lasteaias, muukeelsetel lastel on lisaks nende keelt kõnelev abikasvataja. Tundub igati mõistlik mudel,» ütles Alender.

«Meie ülim eesmärk peaks olema pakkuda kõigile võrdseid võimalusi, luua keskkond, kus igaühe potentsiaal saab täielikult ellu rakenduda. Aus konkurents ja võrdsed võimalused olla õnnelik ja edukas, luua heaolu endale, perele ja ühiskonnas. Seni kuni eesti keele õppele lasteaias eraldatakse eelarvest samas suurusjärgus raha kui «Tallinna omanäolise valgustatud pildistamislogo väljatöötamiseks», seni kuni PBK-le antakse kolm korda rohkem raha kui eesti keele õppele, seni kuni me ei otsusta üheskoos, et alustame ühise eesti lasteaiaga, kus ei toimu mitte eesti keele õpe, vaid eestikeelne õpe, kus arvestatakse kõigi eripäradega, ei ole kõigil Tallinna lastel võrdseid võimalusi parimaks stardiks elus. Sellist ebavõrdsuse ja minevikueelarvet ei saa kahjuks toetada,» ütles Alender.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles