Galerii: Ämari lennubaasi lähistel asub tavatu kalmistu

Kui praegu tõusevad Ämari lennubaasist õhku NATO hävitajad, siis aastakümneid asus seal Nõukogude armee lennuväli ning toonaseid lennuõnnetusi tuletavad meelde tavatud hauad lennuväekalmistul.

«Sinna on maetud terve ports sõdureid, kes said surma, kui metsavennad neid ründasid,» rääkis aastatel 1977 kuni 1989 Ämari lennuväljal raadioremondigrupi ülemana töötanud Andres Eriks. Tema teada peaks selliseid 1940ndatest pärit haudu olema umbes paarkümmend, kuid need on tähistamata.

Nõukogude ajal hakati kalmistule panema lennukite tiivadetaile mälestustähisena lenduritele, kes Ämari baasis teenides hukkusid. Eriks kinnitab, et hukkunud lendureid ei maetud lennuväekalmistule, vaid nende põrm saadeti kodumaale. «Alla kukkunud lenduritest jäi vähe järele, umbes pool padjapüüritäit, aga nad maeti nagu kord ja kohus,» rääkis Eriks. Toona oli tavaks, et põrmu kodumaale viiv lennuk tegi Ämari lennuvälja kohal tiiru ja n-ö lehvitas tiibadega.

FOTO: Tairo Lutter

Lennukiosadega hauatähised Ämari lennuväekalmistul.

Eriksi teada on vaid üks Ämaris hukkunud lendur maetud Eestisse, aga temagi põrm on Tallinnas kaitseväe kalmistul.

Ka mälestusmärkidena kasutatud tiivad pole Eriksi andmetel pärit õnnetusse sattunud lennukitest. «Ega alla kukkunud lennukist suurt midagi järele jää, vaid väiksed tükid,» selgitas Eriks. Mälestusmärkidena on kasutatud lennuvõimetuks tunnistatud lennukite osi, mis enne kalmistule panemist korda tehti.

«Üks suurem mälestuskivi on neile, kes hukkusid, kui lennuväljal sõitsid kokku lennuk ja auto ning 12 inimest põles sisse,» meenutas Eriks 1978. aasta 12. aprillil toimunud traagilist õnnetust. Hukkunute seas oli nii kursante kui ka ohvitsere. «See oli kole vaatepilt,» sõnas Eriks. Ka kõigi selles tragöödias hukkunute põrm saadeti kodumaale.

Paari aasta eest Harju Elule antud intervjuus rääkis Eriks, et tol korral sõitis lennueskadrilli tehniline meeskond Ämarist oma töökohta Padise alla. Mehed istusid presendiga kaetud veoautos. Õnnetuseks aga liikus ruleerimisteel lennuk ning see sõitis auto kütusepaaki, paak lõhkes ja presentkate lahvatas põlema. Lisaks tosinale hukkunule said paljud põletushaavu.

FOTO: Tairo Lutter

Rahvusvahelisel kosmonautikapäeval hukkus Ämari 12 inimest.

Postimehele rääkis Eriks, et algul oli kavas panna hukkunute mälestuskivi lennuväljale õnnetuse toimumiskohta. «Aga siis hakati vastu, et see traumeerib lendureid ja lennuvälja töötajaid,» sõnas ta.  Kuigi lennukitiivad torkavad kalmistul enim silma, siis on Eriksi teada seal ka mitu kalmu, kuhu on reaalselt omal ajal inimesi maetud.

Kui 1990ndatel olid Eestis «moes» metallivargused, siis pelgas Eriks, et äkki tullakse ka kalmistut rüüstama, kuid õnneks seda ei juhtunud. Kalmistu heakorra eest kannavad Eriksi sõnul hoolt kohaliku kooli õpetajad, kes organiseerivad, et kevaditi oleks see enne 9. maid korda tehtud. Ka käivad seal Venemaa saatkonna töötajad. «See on õige mõte, sest kui me Saksa sõjaväe haudu hoiame korras, siis on hea, kui venelased seda ka oma haudadega teevad,» arvas Eriks.

Muinsuskaitseametist öeldi, et Ämari lennuväekalmistu ei ole mälestis, eraldi ei ole kaitse all ka ükski sealsetest haudadest.

FOTO: Tairo Lutter

Kunagise Ämari mõisakalmistu hauatähised on lennuväekalmistul leidnud kasutust uute haudade tähistena.

Wikipedia andmetel toimus esimene matus lennuväe kalmistul 1949. aastal ning hiljem on seal matustel kasutatud vana Ämari mõisakalmistust pärit hauatähiseid. Vana mõisakalmistu on hävinud.

Tagasi üles