Lasnamäe «gaasirünnak» ei möödunud ohvriteta

Gaasi väljapumpamine vanametalli hulka sattunud mahutist.

FOTO: Kuusakoski

Kaks nädalat tagasi kimbutas Lasnamäed mitu päeva ebameeldiv hais, seda oli tunda ka Maardus ja Saha-Lool. Haisu üle kurtnud inimestele kinnitasid ametnikud, et ohtu elule ja tervisele pole ning kõik on normide piires, ometigi on üks inimene siiani haiguslehel.

Ebameeldiva haisu allikaks oli vanametalli kokkuostuga tegeleva Kuusakoski territooriumil olnud vana gaasimahuti, kirjutab rus.postimees.ee. Nagu ettevõte hiljem meedias selgitas, oli see muu kola all, seetõttu seda kohe ei märgatud. Kui haisuallikas lõpuks üles leiti, siis pumbati mahuti tühjaks ja pesti puhtaks.

Kõik see võttis aega kolm päeva ja selle aja jooksul kandis tugev tuul leha üle piirkonna laiali. Lasnamäelased kurtsid haisu üle nii päästeametile kui ka keskkonnaametnikele, aga ettevõtte töötajad kannatasid kangelaslikult, kuni neil hakkas väga halb.

Kuusakoskist 300 meetri kaugusel asuvasse firmasse Inission Tallinn jõudis hais 8. jaanuari teisel poolel. Sel päeval ei olnud see nii tugev ja ettevõtte juhid ütlesid, et päästjate kinnitusel ohtu tervisele pole. Järgmisel päeval muutis tuul suunda ja töötajad pagesid aeg-ajalt teistesse ruumidesse, et hinge tõmmata.

Töötamine oli võimatu

Tõeline põrgu läks lahti 10. jaanuaril, kui tugev lehk täitis hoone. Ühel töötajal hakkas halb, ta hakkas köhima ja tekkis lämbumistunne ning ta läks töölt ära. Varsti saadeti koju ka teised töötajad, sest töötegemine oli võimatu.

Esimesena töölt lahkunud naine on jätkuvalt haiguslehel ja millal tal lubatakse taas tööle minna, pole veel teada. Naise sõnul ägenes tal astma ja kurk on siiani paistes.

«Mul on hea meel, et te selle teema vastu huvi tunnete,» ütles Inission Tallinn OÜ juhataja Marina Strik. Naise sõnul on tegu enneolematu juhtumiga  ja talle jääb arusaamatuks, et ükski ametiasutus ei pöördunud nende poole päringuga ja ainus, mis neile öeldi, oli see, et mingit ohtu pole.

Naise sõnul oli kahel esimesel päeval tugevat haisu tunda kohati. Esimesel päeval oli seda kontoris tunda tund-paar, olukorda püüti leevendada õhutamisega, kontorirahvas käis aeg-ajalt õues, kus haisu oli vähem tunda. Teisel päeval olukord ei halvenenud, kuid kolmandal päeval oli võimatu töötada ja keskpäeval otsustas ta inimesed koju saata. Kuna neljandal päeval kandis tuul haisu mujale, jätkati tööd.

Kuna firma oli sunnitud töötegemise peatama, ei suutnud nad kinni pidada tootmisplaanist ning kuulasid maad võimaliku kahjunõude esitamise kohta, kuid ettevõtte juhi sõnul näib see lootusetu üritusena.

Tööandja mure

Tööinspektsiooni konsultandi Pille Kaljula sõnul on tööandja kohustus tagada töötajatele ohutu ja tervisthoidev töökeskkond. Tööandja kohustus on vältida või vähendada ka nende ohtude mõju töötajate tervisele, mis ei tulene ettevõtte tegevusest või töökeskkonnast.

«Siia hulka kuulub ka võimaliku kemikaalide lekke korral tegutsemine,» ütles Kaljula. Kui selgub, et töökeskkond ei ole ohutu, nt on õhus tunda gaasi lõhna, peab tööandja probleemi lahendamisega tegelema. «Üks võimalus on hingamisteede kaitsevahendite kasutamine, mis aga on keeruline, kuna ei pruugi olla teada, milline kemikaal õhus on,» möönis Kaljula.

Ta lisas, et kui ei ole teada, mis kemikaal see on, ei ole võimalik sobivat hingamisteede kaitsevahendit soetada. Teine võimalus on töö peatamine st töötajate töökohalt ärasaatmine.

Kui töötaja saab sellises olukorras tervisekahjustuse, on tegemist tööõnnetusega. Tööõnnetusega on tegemist, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal, mil töötaja täitis tööülesannet, tegi muud tööd tööandja loal, tegutses tööandja huvides või viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

Kuusakoski probleeme ei tuvastanud

Kuusakoski juhi Kuldar Suitsu sõnul avastati 8. jaanuaril vanametalli koormast gaasimahuti, mis hakkas lekkima laadimismasinaga tõstmisel. Päästeameti keemiarühma saabumisel mõõdeti õhu kvaliteeti nii Kuusakoski Tallinna Betooni tänava terminalis kui ka sellest väljaspool. Mõõtmisi tehti ka avariile järgnenud kolmel päeval.

«Keemiarühma tehtud korduvad õhumõõtmised ei näidanud inimeste tervisele ohtu. Terviseprobleeme ei tekkinud päästjatel ega AS Kuusakoski töötajatel,» kinnitas Suits.

Ta lisas, et kuna praegu uurib juhtumit keskkonnainspektsioon, siis ei ole võimalik avaldada juhtunuga seotud asjaolusid.

Haisutajat on raske tabada

Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuule sõnul hakkas nende valvetelefonile 1313 laekuma teateid, et Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval levib gaasihais. Haisuallikas õnnestus väga kiiresti leida.

«Üldjuhul see nii lihtne ei ole, sest lõhn kandub õhuvooludega edasi, mistõttu on selle alguspunkti raske kindlaks teha, eriti veel tööstuspiirkonnas, kus võimalikke allikaid on rohkem,» rääkis Tuul. Inspektorid jõudsid kontrollimise käigus Kuusakoski territooriumile, kuhu oli hommikul toodud metallijäätmete koorem, milles olnud gaasimahuti oli transportimisel või ladustamisel viga saanud ja levitas ebameeldivat gaasilõhna.

Ehkki 9. jaanuari hommikul tulid ohtlike jäätmete käitlusfirma EcoPro töötajad ja pumpasid mahutis olnud vedeliku välja ning pesid mahuti ära, levis ebameeldiv lõhn lähiümbruses veel paar päeva.

«Ebameeldiv lõhn hajub vähehaaval, aga see võtab aega,» ütles Tuul.

Päästeameti erikeemiarühm tegi kohe samal päeval, 8. jaanuaril Kuusakoski territooriumil mõõtmisi ja nende mõõteriistad õhust inimeste tervisele ohtlikke aineid ohtlikus koguses ei tuvastanud. Õhus mõõdetud saasteainete kogus oli alla lubatud normi. Sellest tulenevalt ei olnud ametkondadel alust asutuste tööpäeva lõpetada ning töötajaid koju saata. 

Ka keskkonnainspektsiooni kohale kutsutud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhulabor tegi 8. jaanuaril Kuusakoski territooriumil mõõtmisi. Analüüsitulemused näitasid, et saasteainete kontsentratsioon jäi allapoole tootmisterritooriumile kehtestatud normi. 

Keskkonnaametniku sõnul mõjub ebameeldiv lõhn kindlasti häirivalt ja on ebamugav, aga inimesed, kellel mingeid tõsiseid tervisehädasid ei ole, kannatavad taolised ajutised lõhnahäiringud ära. «Kroonilisi haigusi põdevad inimesed on igasuguste häiringute suhtes tundlikumad ja terviseprobleemid võivad tekkida ka siis, kui mingeid piirnorme ei ole veel ületatud,» ütles Tuul.

Tagasi üles