Uuring: Tallinna lähipiirkonna elanik kulutab kütusele kuus üle 170 euro, ühistranspordile kordades vähem (1)

Sven Randlaid
, Toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
30.01.2017. Tallinn. 
Lumised liiklusolud. Ummik. Tihe liiklus Pärnu maanteel. 
FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES
30.01.2017. Tallinn. Lumised liiklusolud. Ummik. Tihe liiklus Pärnu maanteel. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Elanikke paneks autot ühistranspordi vastu vahetama paremad ja kiiremad ühistranspordiühendused, ühtne piletisüsteem ning mugavad pargi ja reisi tingimused.

Maanteeameti tellimusel on valminud ASi Kantar Emor küsitlusuuring Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike igapäevaste liikumiste ja liikumisviiside eelistuste kohta. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada Tallinna lähipiirkonna elanike liikumisviiside valikud: kui palju, millise transpordiliigiga, mis eesmärgil ning millistesse sihtkohtadesse liigutakse ning mis on liikumisviiside valiku peamised tegurid. 

Igapäevaselt autoga Tallinnasse liikujaid meelitaks auto asemel ühistransporti valima sobivamad ühistranspordi liinid (48%), ühtne piletisüsteem (42%), kiirem ühistransport (44%) ja paremad pargi ja reisi tingimused (38%).

Ühistranspordi soodsam hind, autokasutuse maksustamine parkimistasude või ummikumaksu kaudu, laste iseseisev liikumine ning paremad jalgsi- ja rattasõidutingimused mõjutaksid 28–33% praegustest autokasutajatest.

«Kuna kodu-töö vahemaad on Tallinna lähipiirkonnas võrdlemisi pikad, on maanteeamet arendamas võimekust analüüsida ja arendada liikuvust tervikuna, et selgitada välja kus ja milliste sihtgruppide lõikes annaks liikuvusteenuste arendamine kõige suuremat mõju,» selgitab maanteeameti peadirektori asetäitja liiklusohutuse ja ühistranspordi alal Meelis Telliskivi.

Telliskivi sõnul on oluline, et uued inimeste liikumist eeldavad arendused kerkiksid juba olemasoleva hea ühistranspordi, nagu näiteks rongipeatuste, lähedusse ning piirkonna ühistranspordi- ja piletisüsteemi arendataks ühtse tervikuna – olenemata linnapiirist või transpordiliigist.

Veel fakte liikuvusuuringust:

• Harjumaa, Kohila ja Rapla elanikud liiguvad enim sõiduautoga – 63%, ühistransporti kasutajaid on 8%. Jalgsi liikujaid on 21% ning jalgrattaga 4%. Argipäeviti tehakse Harjumaalt Tallinnasse 63 000 liikumist, neist autoga ligi 80% ja ühistranspordiga 18%

• Tallinna lähipiirkonna kooliõpilaste igapäevased kooli liikumise mustrid on märkimisväärselt vähem autokesksed – 31% 7–16-aastastest lastest liigub kooli jalgsi, 22% ühistranspordi või koolibussiga, 11% jalgrattaga ning 37% autoga. 

• Harjumaa, Rapla ja Kohila valdade kaheksal leibkonnal kümnest on peres vähemalt üks auto ning 44% on kasutusel vähemalt kaks autot. Nii suurima auto kasutuse kui ka omamise poolest torkavad silma – Harku, Kiili, Saku, Viimsi ja Rae valla elanikud.

• Keskmiselt kulutab Tallinna lähipiirkonna elanik autokütusele ühes kuus ca 172 eurot, ühistranspordile 26 eurot. 26% töötavatest autokasutajatest ütleb, et tööandja kompenseerib autoga seotud kulutusi kas osaliselt või täies ulatuses. Samas ühistranspordiga seotud kulusid kompenseeritakse 7% ühistranspordiga tööle liikujatele.

Uuringuga koguti ühtlasi andmed 2133 elaniku ühe päeva kõikidest liikumistest 2017. aasta sügisel. Koos mobiilpositsioneerimise jt liikuvust puudutavate andmetega võimaldab liikumisviiside ja hoiakute kaardistamine paremini kavandada tegevusi, mis vähendavad sundliikumist ning soodustavad ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga liikumist.

Uuringut rahastati Interreg Kesk-Läänemere projekti FinEstSmartMobility eelarvest.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles