Patarei vangla muuseumile otsitakse rahvusvahelisel konkursil ideid (1)

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu suvel lõhkus torm Patarei katuse.
Mullu suvel lõhkus torm Patarei katuse. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Mälu Instituut kuulutas välja rahvusvahelise ideekonkursi, et leida Patarei vanglasse kavandatud ainulaadsele muuseumile arhitektuuri, ekspositsiooni ja sisekujunduse lahendus.

«Eesti sajandal sünnipäeval peame vaatama kaugemale ja kogemusele tuginedes andma oma panuse, et maailm ei langeks totalitarismi lummusesse. Patarei muuseumi idee ainulaadsus seisneb selles, et ta käsitleb kommunismikuritegusid ja -ideoloogiat globaalselt, mida täna ei näe veel üheski maailma muuseumis,» lausus Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.

Tema sõnul plaanitakse jäädvustada nii nõukogude kui ka natsi-Saksamaa režiimi ohvrite mälestus, sest mõlemad on kasutanud Tallinna lahe kaldal asuvat Patarei kompleksi kuritegude toimepanemiseks.

«Muinsuskaitsealuse Patarei kindluse idatiiba kavandatud muuseum ja rahvusvaheline teaduskeskus aitavad säilitada ja muuta avatuks kogu kompleksi, mis on tunnistatud Euroopa üheks ohustatumaks mälestiseks. Rahvusvaheliselt ideekonkursilt ootame aga uuenduslikke lahendusi, mis lubavad viia sõnumi ja teadmised meeldejäävalt suure hulga külastajateni Eestist ja välismaalt,» ütles konkursi koordinaator ja Eesti Mälu Instituudi teadur-kuraator Martin Andreller.

Voki sõnul ei sea muuseum ja teaduskeskus päevapoliitilisi eesmärke ning idee arendaja Eesti Mälu Instituut on riigi toel alates 1998. aastat tegutsev teadusasutus.

«Muuseumi väljapanek hakkab põhinema teaduslikul uurimistööl. Ajalooteadusele tuginedes kajastatakse sedagi, kuidas eri rahvaste liikmed osalesid teadlikult ja omakasupüüdlikult või lihtsalt pimedas usus totalitaarsete ideoloogiate kujundamisel ja rakendamisel. Asutuse tegevus toetaks eri ühiskondade erineva minevikukogemuse mõtestamist vastastikuse mõistmise saavutamise eesmärgil, mis on väga oluline Eesti turvalise ja vaba tuleviku tagamisel,» rõhutas Vokk.

Ideekonkurss on avatud 24. märtsini. Töid hindab rahvusvaheline žürii koosseisus: Tõnu Altosaar (arhitekt, Kanada), Helen Oja (sisearhitekt), Mirjam Rääbis (kultuuriministeeriumi muuseuminõunik), Meelis Niinepuu (Eesti Mälu Instituudi nõukogu esimees), Anna Kaminsky, (Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Sihtasutuse direktor) ja Mart Laar (Eesti Panga Nõukogu esimees, ajaloolane).

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles