Kiek in de Kökis avatakse fotonäitus Vabaduse väljaku ajaloost

Näitus jutustab fotode abil loo kunagise Heinaturu kujunemisest meie pealinna esindusväljakuks. Harju värava taguste muldkindlustuste tasandamise järel 19. sajandi alguses jäi praeguse Vabaduse väljaku kohale tühi ala, kuhu sajandi keskel kujunes Heinaturg − plats, kus müüdi heinu ja õlgi, küttepuid, koduloomi ning linde. Esimese suure hoonena kerkis tulevase esindusväljaku äärde Jaani kirik (1862–1867); väljaku keskel oli avalik kaev, platsi lõunaküljel voorimeeste seisukoht.

Linna paraadväljak hakkas Heinaturust kujunema alates 1910. aastast, kui sinna rajati Peeter I ausammas Tallinna vene vägedele kapituleerumise 200. aastapäevaks. Senine porine turuväljak korrastati ning sillutati munakividega, siin hakkasid toimuma rongkäigud ning esindusüritused.

Väljakul on peetud Tsaari-Venemaale, Eesti Vabariigile ning okupatsioonivõimudele olulisi paraade ja rahvakogunemisi. Kuid alati ei ole kõik, mis platsil toimunud, võimude organiseeritud ja kontrollitud. Mõnikord on ka kodanikud saanud sõna sekka öelda. Näitusel eksponeeritud fotosid vaadates saab igaüks otsustada, kui palju vabadust on kümnendite vältel Vabaduse väljakul nähtud.

Näitust saadab loengusari:

1. märtsil räägib arheoloog Villu Kadakas teemal «Vabaduse väljaku eellugu: kiviajast Heinaturuni».

22. märtsil tutvustab Tallinna vene muuseumi kuraator Zurab Jänes Peeter I ausamba lugu.

12. aprillil kõneleb sõjaajaloolane Igor Kopõtin teemal «Tallinn Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja perioodil 1918–1920».

3. mail toimub Eesti Sõjamuuseumi teadusdirektor Toomas Hiio loeng «1940. aasta pöördeline suvi Tallinnas».

24. mail toimub arhitektuuriloolase Oliver Orro ekskursioon «Vabaduse väljak muutuvas ajas 1918–2018», algus Kiek in de Kökis.

Kõikide loengute ja ekskursiooni algus Kiek in de Kökis kell 17.30.

Osavõtuks tuleks eelnevalt registreerida tel 644 6686 või kok@linnamuuseum.ee.