Fotod: Vabadussõjas hukkunud raudteelaste mälestustahvel jõudis taas oma kohale

Esmaspäeval taasavas Vabariigi President Kersti Kaljulaid Vabadussõjas ametikohustuste täitmisel hukkunud raudteelastele pühendatud mälestustahvli Kopli tänaval.

Ligi 80 aastat kadunud olnud mälestustahvel leidis koha endise raudteelaste klubi, tänase Vivareci ärihoone fassaadil Kopli 3.

1934. aasta 17. novembril kindral Johan Laidoneri osalusel raudteelaste kodus pühitsetud mälestustahvel kadus 1940. aastal ning leiti alles 2016. aasta lõpus Suurtüki 12 hoone lammutamise käigus kuuri betoonpõranda alt. Algselt asus see raudteelaste kodu sisemuses.

«Mõned mälestusmärgid oleme taastanud, mõned elavad meie mälestustes. Aga see mälestustahvel tuli ise tagasi meie juurde ja see on imeline. Vabadussõja ajal ja Eesti vabariigi sünni juures oli raudteel ja raudteelaste tegevusel väga suur tähtsus. Aga nagu ka täna me ei märka tihtipeale neid vaikseid töömehi, kes teistele märkamatult oma tööd. Igas sõjas on oma kangelased ja igas sõjas ja kriisis on need, kes lihtsalt tegid oma tööd, nii nagu nad olid harjunud ja harjutanud. Me teame palju soomusrongidest, aga soomusrongid teadupärast mööda põldu ei sõida. Järelikult pidid olema korras raudteed ja meil olid raudteelased, kes tegid lihtsalt oma tööd, seda ka kriisi ajal,» rääkis president Kersti Kaljulaid mälestustahvli avamisel.

«Üks mälestustahvel võtab oma tagasihoidlikul moel kokku rohkem kui ainult raudteelased Eesti Vabadussõjas. See võtab kokku Eesti riigi ajaloo saja aasta ja kahe päeva jooksul. Vaatame mälestustahvlit ja neid nimesid, mis sellel on. Hans Rekka – tema on esimene nendest, kes hukkus juba 25. veebruaril 1918, ehk enne Vabadussõja algust.

Laiarööpmelise soomusrongi juht Arnold Villmann ja kitsarööpmelise soomusrongi juht Jaan Kuningas hukkusid lahingutegevuses. Siin on Stanislav Gudvil, kes tegi ilmselt oma tavapärast tööd ja remontis pööranguid. Ta langes punaarmeelaste kätte vangi ja lasti maha.

Remonditööline Jaan Ramp sai surma suurtükivägede duelli ajal, olles kahe rinde vahel eikellegimaal. Ja ega me ei teagi, kummalt poolt tuli see mürsk, mis tema eluküünla kustutas,» rääkis ajaloolane Küllo Arjakas.

«Semjon Golikov hukkus Narva Narva pommitamise ajal suurtükitule läbi. Tõnu Põiklik oli veetorni masinist, aga samal ajal kui ta pumpas torni vett, andis ta signaale Eesti vägedele. Neid signaale pandi tähele, ta võeti kinni ja lasti maha,» meenutas Arjakas.

Ta lisas, et mälestustahvel avati 17. novembril 1934 ning see läks kaduma 1940. aasta juunikuu pöördeliste sündmuste järel. Tahvel leiti 9. detsembril 2016 ühe lammutatava hoone betoonpõranda alt. Kuna see hoone oli rajatud 1960. aastatel, siis võib Arjakase sõnul oletada, et see ei olnud mitte esimene peidukoht.

Tagasi üles