Raha napib: Tallinna ülikool lõpetab soome keele peaerialana õpetamise
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
27. veebruar 2018, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikool teatas eelmise nädala lõpul, et sel sügisel vastuvõttu soome keele erialale ei toimu ja tänasest on soome keel põhiainena kustutatud ka ülikooli kodulehel olevast Euroopa keelte ja kultuuride õppekavast.
Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles ERRi uudisteportaalile, et ülikool on sunnitud kulude kokku hoidmiseks õppekavu vähendama ning praegune soome keele õpetus ei vasta teadusasutusele pandud ülesannetele.
«Ülikoolis kui me räägime ka soome keelest ja kultuurist, et see ei ole ainult keeleõpe, vaid see peab toetuma teadus- ja arendustegevusele ja kolme inimesega seda ei tee,» ütles Reiska.
Humanitaarteaduste instituudi nõukogu otsuse soome keele ja kultuuri erialal tänavu vastuvõttu mitte avada tingis ühelt poolt raha, sest eriala (sh teadus- ja arendustöö) läbiviimine ülikooli tasemel maksab aastas sadu tuhandeid eurosid, kuid ka õppejõudude nappus, sealhulgas see, et selle eriala juhtiv õppejõud ei tööta enam sellest aastast täiskohaga ülikoolis, vastas ülikool Postimehe päringule.
Ülikool hädas rahapuudusega
«Uudis, et Tallinna Ülikool kavatseb soome keele ja kultuuri erialale tudengeid tänavu mitte vastu võtta viitab palju suurematele muredele Eesti ülikoolihariduses,» ütles Tallinna Ülikooli pressiesindaja Sulev Oll.
«Kõrghariduse rahastamine seisab paigal juba kolm aastat, elu on selle aja jooksul aga oluliselt kallimaks läinud,» nentis Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land.
Sellele lisab rektori sõnul mõõdet tõsiasi, et Tallinna Ülikool on olnud sunnitud vähendama üliõpilaste arvu viimase viie aasta jooksul 30 protsenti, 10 000lt 7000ni. Samuti on riigi raha eest läbiviidavate õppekavade arvu vähendatud ligi 25 protsenti, õppeainete arvu veelgi enam.
Ülikooli üks lahendusi on olnud erialade ühendamine, et need sel moel siiski alles jätta. Õppeprorektor Priit Reiska sõnul oodataksegi ülikoolilt fokusseerimist ja dubleerimise vähendamist. «Minu hinnangul oleme tingimustes, kus õppetegevuseks eraldatavad ressursid reaalselt kahanevad, väga edukalt toime tulnud,» lausus ta. „Meie strateegia on olnud ülikooli sisese dubleerimise kaotamine ja õppekavades suurema ühisosa leidmine. Kuid mõistetavalt ei saa seda ühisosa lõputult kasvatada.»
Ülikoolide teine abinõu on olnud vastuvõtu vähendamine suure õppekohtade arvuga õppekavadel. Tänavugi võtab Tallinna Ülikool vastu vähem tudengeid.