Rongi all hukkunud naine võinuks pääseda: eemaldatud signaalfoori asendamist nõuti juba ammu

2015. aasta novembris suleti Veerenni raudteeülesõit autodele ning alles jäi ülekäik jalakäijatele. Ühtlasi kaotati ka rongi lähenemisest teavitavad signaaltuled.

FOTO: Peeter Sillakivi

Peeter Sillakivi, kes töötab noorele naisele saatuslikuks saanud raudtee ületuskoha lähistel, hoiatas tehnilise järelevalve ametit juba kaks ja pool aastat tagasi. 

«Antud raudteeületuskoht on väga ohtlik ja on ainult aja küsimus, millal seal sellisel kujul jätkates võib juhtuda õnnetus,» hoiatas SYNLAB Eesti OÜ tehnilise teenuse juht Peeter Sillakivi tehnilise järelevalve ametit kaks ja pool aastat tagasi. 

Eile said Sillakivi sõnad Veerenni raudtee ülekäigul tõeks. Rongi alla jäi 29-aastane naine, kes kokkupõrke tagajärjel hukkus. «Antud hetkel ei ole teada, mis põhjusel naine rongilt löögi sai. Politseinikud selgitavad välja juhtunu täpsemad asjaolud,» teatas põhja prefektuur pressiteate vahendusel.

«Kahjuks jäi minu tähelepanu juhtimine tookord ka vastuseta,» ütles Sillakivi. 

Noorele naisele saatuslikuks saanud raudteeületuskoht paikneb kohas, kus raudtee pöördub suurel määral. Nähtavus on seal umbkaudu 100–150 meetrit ning jalakäijal võib olla keeruline veenduda raudtee ületamise ohutuses. 

Kuni 2015. aastani teavitas lähenevast rongist signaalfoor, kuid kui ülesõit autodele suleti, jäid jalakäijate jaoks alles vaid punased piirded. 

«Selles kohas liiguvad reisirongid täiskiirusega (70–90 kilomeetrit tunnis), kuna tegemist on kahe jaama vahelise osaga. Seistes raudteeületuskohal, jäävad kurvis rongi silmamisest kuni selle kohale jõudmiseni vaid sekundid, mis vanemale inimesele või vaegkuuljale ei ole piisav aeg,» kirjutas Sillakivi toona järelevalve ametile. 

2016. aasta lõpus avati ülekäigu kõrval seitsmekorruseline Veerenni tervisemaja, kus töötab sadu inimesi, samuti külastab seda iga päev hulk külastajaid. 

Sillakivi hinnangul oleks ohutuse tagamiseks piisanud ainult tõkkepuude eemaldamisest ja signaaltulede alles jätmisest.

«Kiiremas korras on vaja ehitada samasugused signaaltuled, nagu seda on Lilleküla jaamas, või alternatiivina rajada jalakäijatele tunnel,» andis Sillakivi tehnilise järelevalve ametile soovituse.

«Tihtipeale on selliste õnnetusjuhtumite kommentaarides kuulda, et inimene on ise süüdi, kuna ta ei veendunud raudtee ületamise ohutuses. Aga kui ma vaatan raudteeületuskohti välismaal, siis on seal tehtud palju enamat, et juhtida tähelepanu lähenevale raudteeületuskohale ja rongile,» ütles Peeter Sillakivi.

«Ei taha sugugi panna vastutust ainult raudteeametnike peale, aga tundub, et tihti lähtutakse ohtude hindamisel ainult paberil olevatest normidest ja mitte tervest mõistusest,» jätkas Sillakivi mitmele hiljuti juhtunud rongiõnnetusele viidates.

2014. aastal oli Veerenni ülesõit avatud ka autodele ning lähenevast rongist hoiatas signaalfoor.

FOTO: Google Maps / Ekraanitõmmis

2015. aasta novembris suleti Veerenni raudteeülesõit autodele ning alles jäi ülekäik jalakäijatele. Ühtlasi kaotati rongi lähenemisest teavitavad signaaltuled.

FOTO: Peeter Sillakivi

Veerenni raudteeületuskoht paikneb kohas, kus raudtee pöördub tugeva raadiusega. Nähtavus on seal umbkaudu 100–150 meetrit ning jalakäijal võib olla keeruline veenduda raudtee ületamise ohutuses.

FOTO: Google Maps / Ekraanitõmmis

Loe ka neid

Tagasi üles