Algas Patarei kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursi rahvahääletus

Mullu kevadel viis tuul niigi kehvas seisus olevalt Patarei kompleksilt osa katusest. Kui Patareile kiiresti omanikku ei leita, laguneb see lihtsalt kätte ära.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Mälu Instituudi korraldatud Patarei rahvusvahelise kommunismikuritegude muuseumi ideekonkursile laekus 13 tööd, mille hindamisel on igaühel võimalus kaasa rääkida.

Kuni 9. aprilli hommikuni on igaühel võimalus hinnata konkursile laekunud töid veebis aadressil redterrormuseum.com/konkurss/haaletus/

Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Sandra Voki sõnul tuleb anda kõigile soovijatele kaasarääkimise võimalus, sest tegemist on globaalse tähtsusega algatusega. «Žürii peab otsuse veel langetama, kuid juba praegu saab väita, et konkurss on õnnestunud, sest pakutud lahendused on eripalgelised ja originaalsed ning omavahel konkureerivad nii Eesti kui välismaised arhitektid,» ütles Vokk.

«Patarei kordategemine ja avalikku kasutusse andmine peab kujunema Eesti järgmiseks rahvuslikuks projektiks, mis oleks väärikas jätk Eesti Rahva Muuseumile. Tegemist on rahvusvahelise tähtsusega hoonega, mis kollektiivses teadvuses on kinnistunud eelkõige totalitaarsete režiimide sümbolina. Hoone idatiiba kavandatav kommunismikuritegude muuseum teavitab teadustööle tuginevalt Eesti inimesi ja maailma kommunistliku ideoloogia toimimisest ja olemusest,» ütles Sandra Vokk.

Tema sõnul teeb Eesti Mälu Instituut koostööd loodava Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseumi, Eesti Sõjamuuseumi ja Eesti Tuletõrjemuuseumiga, et anda hoonele uus hingamine haridus- ja kultuurikeskusena. «Ühisvisioon on olemas. Lõppev ideekonkurss on seni ainuke selgepiiriline arendus, mis on Patareile pärast vanglaasutuse lahkumist tehtud. Patarei saatus on valitsuse otsustada.»

Hindamisel arvestatakse rahva arvamust

Zürii koguneb 9. aprillil ning 11. aprillil on oodata tulemuste avalikustamist. Vastavalt konkursi tingimustele enne žürii otsust tööde täpne päritolu ja autorid ei selgu.

Ideekonkursi žüriisse kuuluvad Tõnu Altosaar (B+H arhitektuuribüroo asepresident, arhitekt), Helen Oja (Eesti Sisearhitektide Liidu liige), Mirjam Rääbis (kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik), Meelis Niinepuu (Eesti Mälu Instituudi nõukogu esimees), Anna Kaminsky (Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Sihtasutuse direktor) ja Mart Laar (Eesti Panga nõukogu esimees, ajaloolane).

Tagasi üles