Rüütelkonna hoonesse plaanitakse ruume ka riigikogule

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toompeal Toomkiriku kõrval asuv Eesti Kunstimuuseumi praegune peamaja Rüütelkonna hoone jääb peatselt tühjaks,
kuid riik ei soovi haruldast maja erakätesse müüa.
Toompeal Toomkiriku kõrval asuv Eesti Kunstimuuseumi praegune peamaja Rüütelkonna hoone jääb peatselt tühjaks, kuid riik ei soovi haruldast maja erakätesse müüa. Foto: CISSE NOORMETS

SValitsuskabinet otsustas eelmisel nädalal algatada Rüütelkonna hoone rekonstrueerimise projekti osalise muutmise, kusjuures hoonesse kavandatakse lisaks esindusfunktsioonidele ruume ka riigikogule.

Riigikogu kantselei soovib Rüütelkonna hoones asuvat kontori- ja vajadusel ka esinduspinda kasutada seoses riigikogu hoonekompleksi eelseisva remondiga ja peale riigikogu valimisi tekkida võiva ruumide lisavajadusega, selgitas riigikogu avalike suhete osakonna juhataja Anu Adra-Entsik.

"Riigikogu hoones toimuvate mahukate renoveerimistööde ajal vajaks riigikogu juhatus ning mõned struktuuriüksused alternatiivseid töö- ja esindusruume Toompeal," lisas riigikogu esindaja ja märkis, et riigikogu kantselei oleks hoone osades ruumides rentnik.

Riigikogu hoone remondi täpne aeg ei ole otsustatud, tegeletakse lähteülesande koostamisega, tööde mahu hindamisega ja eelarvestamisega.

2017. aasta suvel korraldas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) hoone rekonstrueerimiseks ja restaureerimiseks hanke, mis osutus planeeritust kallimaks. Valitsuskabineti ettepaneku järgi algatab riigikantselei koostöös RKASga projekti osalise muutmise säilitades selle kasutamise riigi esindushoonena, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo märtsi lõpus.

Rüütelkonna hoone renoveerimine otsustati valitsuskabineti 10. juuli 2014 nõupidamisel ning 2017. aastal valminud projekti järgi on ette nähtud võtta see kasutusele riigi esindushoonena.

Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates XVII sajandi teisest poolest. Aastatel 1845-1848 ehitati kinnistule Georg Winterhalteri projekti järgi Eestimaa rüütelkonnale uus kahekorruseline neorenessansi stiilis hoone. 1997. aastal kuulutati hoone kultuurimälestiseks.

Aastatel 1920-1940 tegutses hoones välisministeerium ning aastatel 1948-1992 rahvusraamatukogu.

Algselt plaaniti Rüütelkonna hoone renoveerida Eesti eesistumise ajaks Euroopa Liidus, mis pidi toimuma 2018. aastal, kuid kuna eesistumine toodi seoses Brexitiga ettepoole - 2017. aastab lõppu, siis jäi ka hoone renoveerimine selleks ajaks tegemata.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles